Vene president Vladimir Putin kirjutas reedel alla seaduseelnõudele, millega viidi lõpule Krimmi annekteerimine.
Parlamendi alamkoda riigiduuma ja ülemkoda föderatsiooninõukogu kiitsid Krimmi ja Sevastopoli Venemaaga ühinemise ning Venemaa koosseisus kahe uue regiooni moodustamise eelnõud heaks vastavalt neljapäeval ja reedel.
Putin andis allkirja pidulikul tseremoonial Kremlis, millest võtsid osa duuma spiiker Sergei Narõškin ja föderatsiooninõukogu eesistuja Valentina Matvijenko.
“Täna on meil käes tõsine, pöördeline sündmus. Täna viime me lõpule Krimmi ja Sevastopoli Venemaaga liitmise õiguslikud protseduurid,” ütles Putin.
“Tahan õnnitleda kõiki riigi kodanikke, Venemaa kodanikke, Krimmi ja Sevastopoli elanikke selle – liialdamata – märgilise sündmuse puhul.”
Selgituse põhjal “on leppe aluseks krimmi rahvaste vaba ja vabatahtlik tahteavaldus, mida väljendati 2013. aasta 16. märtsil Krimmis ja Sevastopolis läbi viidud ülekrimmilisel referendumil”.
Krimmist saab Venemaa osa alates dokumendi allkirjastamise päevast, öeldakse leppes. Venemaal moodustatakse kaks uut regiooni – Krimmi vabariik ja föderaalalluvusega Sevastopoli linn.
Vene föderatsioon tagab rahvuskeelte säilitamise õiguse ning tõotab luua kõigile Krimmi vabariigis ja Sevastopolis elavatele inimestele tingimused oma emakeeles õppimiseks ja rahvuskeele arendamiseks.
Krimmi vabariigi riigikeelteks on vene, ukraina ja krimmitatari keel.
Krimmi vabariigi ja Sevastopoli territoorium liidetakse Venemaaga hetkel kehtivates piirides. Krimmi ja Ukraina piirist saab Vene föderatsiooni riigipiir.
Musta ja Aasovi mere veed jagatakse Venemaa rahvusvaheliste lepete ning rahvusvahelise õiguse normide ja põhimõtete alusel, seisab leppes.
Krimmi Venemaaga liitumise päevast alates tunnustatakse vabariigis või Sevastopolis elavaid Ukraina kodanikke ning kodakondsuseta alalisi elanikke Venemaa kodanikena, välja arvatud juhul, kui nad deklareerivad ühe kuu jooksul soovi säilitada mõne teise riigi kodakondsus või jääda kodakondsuseta.
Krimmi vabariigis ja Sevastopolis sõjaväkke võetud Vene kodanikud jätkavad 2016. aastani teenistust poolsaarel.
AP – Interfax – AFP – Baltic News Service