1

Reinsalu kutsus parlamenti üles sõlmima rahvuslik kaitsekokkulepe

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kaitseminister Urmas Reinsalu. Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo
Kaitseminister Urmas Reinsalu. Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo
Riigikogus poliitilise avaldusega esinenud kaitseminister Urmas Reinsalu kutsus parlamendierakondi üles sõlmima parteideülene rahvuslik kaitsekokkulepe.

Reinsalu ütles kolmapäeval riigikogus peetud poliitilsies avalduses, et Eesti lähinaabruses toimuv kriis on mõjutanud kardinaalselt kogu Euroopa julgeolekut, seda eriti Venemaaga piirnevate riikide jaoks. “Tänasel päeval pole pakilisemat küsimust Eesti riigi jaoks kui julgeolek,” toonitas ta.

Minister märkis, et Eesti kaitsevõime on pärast NATO-ga liitumist viimase kümne aastaga palju muutunud ning muutunud on ka allianss ise. Reinsalu kinnitas, et tänane NATO on sõjaliselt tugevam kümnenditagusest. Samas väljendas ta muret kaitsekulude olukorra pärast Euroopas tervikuna.

“Põhja-Atlandi leppe artikkel viiest lähtuv kollektiivkaitse on saanud iseenesestmõistetavaks, sellest on taaskord saanud NATO põhiülesanne. Viimastel nädalatel on mitmed Lääne poliitikud mulle kinnitanud: saame alles nüüd aru, et teil oli kõik need aastad, kui meie pidasime teid paniköörideks, tegelikult õigus,” sõnas Reinsalu.

Reinsalu sõnas, et kui Gruusia sõda oli enamiku läänemaailma jaoks äratuskell, siis Ukrainas toimuv “pole muud kui tuletõrjealarm. Või geopoliitiline maavärin”.

“Rahvusvaheline kogukond pandi ootamatult fakti ette, et 21. sajandi Euroopas käivadki asjad nii, et üks naaber tungib oma sõjaväega – vabandust, roheliste mehikestega – teise riiki ja korraldab seal nii-öelda referendumi ja annekteerib endale meelepärase territooriumi. Ilma igasuguse rahvusvahelise õiguse või moraalse katteta. Eesti riik peab tegema rahvusvaheliselt kõik, et ülbitsemine saaks vastuse, kuritegu karistuse,” sõnas Reinsalu.

Ta märkis, et kuna Venemaa kodanikke elab absoluutselt kõikides Euroopa riikides, võiks Krimmi-laadne stsenaarium taaslavastamisele tulla ükskõik kus. “Küll vajadusel ka näitlejaid, lavakunstnikke ja kostüüme leiab. Ning arvestades Kremli senist stoilist reaktsiooni Lääne hoiatustele, ei saa taolisi „referendumeid“ enam tulevikus pidada täiesti välistatuks. Vastupidi, sellest võib kujuneda uus muster. Lugege vaid Venemaa presidendi eilset kõnet, kus ta selgitab oma teoviisi motiive, ja see tekitab õõvastust,” kõneles kaitseminister.

Reinsalu toonitas avalduses taas, et Eesti on kaitstud paremini kui kunagi varem. “Kuid Venemaa käitumine peab kaasa tooma põhimõttelise muutuse selles, kuidas me ise oma julgeolekut näeme ja kuidas sellesse panustame. Ja meie enda kõrval terve demokraatlik läänemaailm,” sõnas ta.

Reinsalu hinnangul on Eesti riik halvenenud julgeolekukorraks siseriiklikult valmistunud. “Palju on tehtud, aga uus reaalsus nõuab meilt rohkemat,” sõnas ta. Minister toonitas vajadust täita sisuga riigikaitse laia käsitlus, läbi mõelda seadusandlik raamistik uuendada kehtivat, nelja aasta tagust riigikaitse strateegiat.

Ka rõhutas Reinsalu vajadust senisest kiiremas tempos arendada välja iseseisev sõjaline kaitsevõime, märkides, et Eesti vajab reaalse kaitsevõime rakendamise huvides kahte brigaadi. Tema sõnul on teise brigaadi täielik relvastamine ja varustamine ette nähtud peale 2018 aastat. “Peame tegema pingutuse saavutada see varustustase varem koos esimese brigaadi täiliku soomusmanöövervõimega varustamisega,” ütles Reinsalu.

Reinsalu kutsus parlamendis esindatud erakondi üles arutama ja sõlmima parteideülese, rahvusliku kaitsekokkuleppe, mille eesmärk oleks saata Eesti ühiskonnale, meie avalikule ja erasektorile selge signaal kaitsevaldkonna tähtsusest, aga samuti leppida kokku lähiaastate põhilistes eesmärkides, lähtudes muutunud julgeolekuolukorrast.

Kõneledes julgeolekuolukorrast laiemalt sõnas Reinsalu, et “meil on julgeoleku defitsiit ja seda tuleb kompenseerida kiiresti ja mõjusalt. Me vajame liitlaste kohalolekut, me peame siin regioonis näitama üles valmisolekut ise rohkem panustada”.

Ta toonitas vajadust teha Põhjala-Balti regioonis praegusest enam koostööd julgeolekuvallas. “Kogu regiooni julgeoleku huvides on Rootsi ja Soome liikmelisus NATO-s,” sõnas ta. Teiseks koostööd pärssivaks teguriks nimetas ta Läti ja Leedu madalaid kaitsekulusid. “Kirjutasin täna kirja oma Leedu ja Läti kolleegile palvega neid tõsta. Mõistagi on see nende sisepoliitilise otsustamise koht, kuid paratamatult võetakse meid kolme tihti ühe regioonina; meil on sarnased väljakutsed, mistõttu võiks ka vastused väljakutsetele olla võrreldavad, mitte kordades erinevad,” sõnas kaitseminister.

Reinsalu hinnangul on praegune vastus Venemaa sammudele olnud ebapiisav ja kriis on eskaleerunud. “Kui praegu Lääne survel ei suudeta agressorit sundida taanduma, siis jääb Euroopa julgeolekukriis kestma. Rahvusvahelise kogukonna võime kaitsta oma väärtusi on otsene Eesti julgeolekuhuvi,” sõnas ta.

Minister toonitas, et julgeoleku aluseks on ühiskonna sidusus. “Psühholoogilise kaitse, üksteise märkamine ja kokkukuuluvustunne on vundament meie julgeolekule. Me ei pea tundma hirmu. Ainus, mida peame kartma on hirm ise. Me peame muutunud oludes oma tegevusi kiretult muutma, seades keskmesse julgeoleku. Maailma on täna ohtlikum kui eile. Kuid me pole selles maailmas üksi ja me ei istu käed rüpes,” lõpetas minister.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Tart
Tart

Paanika osakond.

wpDiscuz