Minu lapsepõlve suved möödusid isatalus, kus mänge ja seiklusi võiks võrrelda Bullerby raamatuga. Kuni ühel päeval käis üks mees elektriboilerit ühendamas ja vahetult peale seda põles kogu talumaja koos laudaga maani maha. Ja kõik vahvad mälestused. Pole teada, kas põhjus oli puudulikus elektrisüsteemis või mittekorras küttekoldes, kuid seoses sellega sooviksin lisada mõne lause 8. märtsi Lääne Elus ilmunud artiklile „Päästeamet hakkab kodusid kontrollima“.
Elektriehitus on mu põhitöö ja paarikümne aastaga on kogunenud rohkesti kogemusi. Rõhutaksin vaid ühte teemat – rikkevoolukaitsmete kasutamist. Ehh, jälle need kaitsmed, millest aru ei saa ja miks neid peab ometi nii palju olema?
Kahju põhjustaja on elektrivool, mille sädemest või elektrikaarest süttib tulekahju ja mille impulss võib viia südame rütmist välja ja põhjustada surma.
Kaitstakse peamiselt kolme ohu eest: lühisvoolude, ülekoormuse ja lekkevoolude eest. Tavalistes automaatkaitselülitites või korkkaitsmetes on esimesed kaks kaitset ühildatud, aga need ei kaitse lekkevoolude eest. Igas elektriahelas on tillukesed lekkevoolud ja see on normaalne. Kui aga ahelas on palju lekkivaid ühenduskohti, siis lekkevoolud summeeruvad ja muutuvad oma olemuselt rikkevooluks. Inimese südame võib rütmist välja lüüa elektrivool alates 30 milliamprist, mis on ka rikkevoolukaitsete rakendusvool. Samas tavaline kaitselüliti ja korkkaitse rakenduvad mõnest amprist mõnesaja amprini ja väikese rikkevoolu puhul ei rakendu. Soovitan tungivalt kasutada rikkevoolukaitsmeid, kus vaja, näiteks pistikupesade ahelad ja metallkestadega elektriseadmete ahelad, nagu elektripliidid ja saunakerised.
Rikkevoolukaitse on tõhus ka tuleohutuse tagamisel. Näiteks kui harukarpides ja pistikupesades on viletsad ühendused, mis sädelevad, või kui on riknenud kaabli isolatsioon, näiteks mööbli liigutamisel või kruvi keeramisel seina. Ehk siis teisiti öeldes, rikkevoolukaitse kaitseb inimest, looma ja vara kokkupuutel nõrga vooluga, mille eest ei kaitse tavaline automaat- või korkkaitse. Eriti oluline on see laste kaitseks, et kui sorkida pistikupesa, siis saab küll elektrilöögi, aga mitte üle 30 mA. Korraks ehmatab ja raputab küll kätt, aga siis on kaitse juba rakendunud, mis ongi eesmärk.
Kõigile kaebajatele, kes väidavad, et rikkevoolukaitselülitid rakenduvad liiga kergesti ja näiliselt ilma põhjuseta, kinnitan, et kaitse peabki olema tundlik. Tõenäoliselt viga on teie elektriseadmetes ja kusagi ahelas midagi lekib või on asi valesti ehitatud. RVK on osutunud väga töökindlaks ja rikked on üliharuldased. Rikkevoolukaitse rakendamine kõigile pistikupesade ahelatele kuni 20 A on kohustuslik, vastavalt Elektriohutusseadusest lähtuvale EV määrusele RTL 2007, 34, 589, mis muudab kohustuslikuks standardi EVS-HD 60364-4-41:2007.
Kokkuvõtteks, kui te teate, et teie elektripaigaldis (kaablid ja ühendused) pole korras või on pikka aega kontrollimata, aga ei jaksa investeerida selle renoveerimisse, siis ometi saab elektrist lähtuva ohutuse, ka tuleohutuse tagada rikkevoolukaitsmetega, mille maksumus on terviku maksumusega võrreldes tühine. Kui palju on väärt teie lähedased ja vara?
Sel aastal juba 16 tulekahjudes hukkunud inimest on mõtlemapanev arv.
Peaasi, ärge usaldage suvalist isehakanud meest vaid õppinud ja pädevustunnistusega elektrikku. Iga terviklik elektritöö lõppegu inspektori kontrolliga ja nõuetekohasuse tunnistusega.
Ja ärge unustage aeg-ajalt rikkevoolukaitset testnupust kontrollida, samamoodi nagu te testite oma suitsuandureid.
Ain Tomson, elektriinsener
Pistikupesade rikkevoolukaitsed Tavaisikute üldkasutuses olevad, kuni 20 A pistikupesad, tuleb kaitsta enimalt 30 mA nimirakendusvooluga rikkevoolukaitsega. Nõue kehtib korterite, äri- ja büroohoonete, tööstushoonete ja muude hoonete siseruumides paiknevate pistikupesade kohta. Välistingimustes tuleb enimalt 30 mA rikkevoolukaitset kasutada enimalt 32 A pistikupesa või teisaldatava seadme kaitseks. Kõrvalekalle nõudest on lubatud, kui tegemist on –– eriseadme ühendamiseks mõeldud pistikupesaga, või –– pistikupesaga, mida kasutatakse elektrialaisikute või ohuteadlike isikute järelevalve all tööstuslikes või ärihoonetes. Neid tingimusi on võimalik täita nii elumajades kui ka muudes hoonetes. Alljärgnevalt on kirjeldatud juhtumeid, kus rikkevoolukaitse võib elumajades ja vastavates ruumides paigaldamata jätta. Rikkevoolukaitse võib jätta paigaldamata püsipaigaldusega… Loe rohkem »
“Sel aastal juba 16 tulekahjudes hukkunud inimest on mõtlemapanev arv.”
Kas kõigi surma põhjuseks on rikkevoolu kaitsme puudumine?
Milleks õel toon? Kas kusagil loos on selline väide?
Õelat tooni ei olegi!
Kuid milleks siis selline eksitav lause “Sel aastal juba 16 tulekahjudes hukkunud inimest on mõtlemapanev arv.”, et oleks dramaatilisem?
Tänan märkuse eest. Siiski jään endale kindlaks, kuna nimetatud standard EI KOHUSTA rakendama rikkevoolukaitset, kui on elektriseadmel topeltisolatsiooni märgistus. Teades, et inimene võib riknenud küttekehaga või riknenud kaabliga kerisega kokku puutudes saada elektrilöögi, on igati pädev seal lisakaitset rakendada. Ja selliseid rikkeid tuleb ette.
Väike täpsustus – elektrikeriseid EI TOHI ühendada läbi rikkevoolukaitsme.
Selle kohta on olemas standard 60364-7-703, vaadake punkti 703.412.5 Additional protection by residual current protective devices (RCDs)