Kuidas me kogu perega Soome kolisime. 22. osa

Lauaga ja lauata

Taaskasutus on moes! Ma arvan, et rohkem kui Eestis. Palju rohkem! Siin traalivad mööda kirbukaid ka uhketes brändiriietes ülestuunitud eesti ja vene mammid. Eestis kirtsutaks nad nina, kui teha ettepanek minna kasutatud riiete poodi ostlema. Siin on väikeste laste emad — neid on kõik kirbukad täis — ostmas, müümas, niisama aega veetmas, sõbrannaga lobisemas.

Tavaliselt käib nii, et broneerid telefoni või meili teel omale laua. Rent on 38–45 eurot ja seejärel saad võimaluse selsamal laual oma asju hoida. Kuus päeva!

Soovi korral saab juurde osta ka alarmid, igaüks 20 senti. Kääre ja teipi hinnalipikute kleepimiseks saab tasuta laenata. Igale asjale kinnitad külge varem väljaprinditud lauanumbriga lipiku, millel on peal asja hind ja selle nimetus.

Et kuue päevaga saaks kulust tulu, tuleb asjadele määrata hulga odavamad hinnad kui Eesti kaltsukates. Soovitatakse lauda ka mitte liialt täis toppida, nii pidavat kraam hõlpsamalt müügiks minema.

Kuue päeva jooksul tuleb iga päev või vähemalt üle päeva käia oma laua eest hoolitsemas — asju kokku lappimas ja oma kohtadele sättimas.

Tegin isegi oma esimese eksperimendi läbi. Pakkisin suured, väiksed, vanad, uued riided ühte punti. Kõik need, mida mingil põhjusel ise kanda ei tahtnud. Ütleme nii, et kokku viisin kirbukale ühe 100–liitrise kotitäie. Enda asju. Otsustasin, et järgmisel korral viin lasteasjad.

Arvestama peab loomuliku kaoga, mitte keegi ei vastuta varastatud ega rikutud asjade eest. Niisamuti võib kaotsi minna ilma hinnalipikuta ese, mis visatakse lihtsalt ühte suurde kasti. Kui tahad, et asjad müübiksid, siis määra neile odav hind — sobiv on 1–5 eurot. Mul oli kotis ka kallimaid asju — kleit 25, jope 35, teksad 20 eurot. Need olid aga üliheas korras ja tavahinnaga igaüks umbes 200. Kõik läks kaubaks!

Seda ma ei tea, kui palju kraami kaotasin, sest ei märkinud üles, kui palju ma sinna asju viisin. Igal juhul, kui kuue päeva pärast järelejäänud kraamile järele läksin, tundus, et ära on ostetud umbes pool.

Pisut pelgasin, et kui lauatasuks maksin kokku ligi 50 eurot, mida siis küll teenida võiksin. Eriti nähes, et pooled asjad jäid seisma. Aga võta näpust — kassatädi teatas, et laud number 228 on teeninud 222 eurot. Juhhuu!

Tavaliselt olen oma kraami annetanud või sõbrannadele jaganud, mõned kallimad ka komisjonis müünud. Siin aga pole mingitki muret — asjad kokku ja kirbukale! Need pooled asjad, mis alles jäid, olid ilmselt ülehinnatud. Võtan pool hinda maha ja viin uuesti müüki, küll nad ära lähevad!

Kui täiskasvanute riided on tavaliselt väga odavad, siis beebide ja väikelaste asjad pisut krõbedama hinnaga. Arvestades just asjaolu, et beebiriided on tihtipeale ka igapäevasest pesust väsinud, värvid tuhmunud, kangas veidi topiline. Mina sääraseid ei ostaks. Aga siin joostakse tormi. Eriti kui P–täht kuskil näha on (tähistab Rootsi kvaliteetsete lasteriiete tootemarki P.OP). P–tähega riided on sageli ka kasutatuna kallid. Olen kohanud täiesti tuhmunud värvidega kleidikest, pükse või pluusi, mille hind on näiteks seitse eurot. No ma ei tea…

Olen rääkinud mitme emaga. Rahaline teenistus kirbukal kuue päeva eest ongi tavaliselt
150–300 eurot. Kõlab ju uhkelt! Kui aga oma hinnas, mille oled varem samadele asjadele kulutanud, ümber arvutada, on see olnud ikka mitu korda rohkem.

Igal juhul pakkisin täna kokku beebiriiete koti ja homme viin sellegi müüki. Kõik riided olen ostnud uuena poest. Otsustasin, et hinnad on 1–2 eurot. Oluline on ju ennekõike see, et kappi saab ruumi juurde. Ja keegi saab omakorda õnnelikuks. Noh, ja kui veab, siis saan oma suuremale poisile ehk õuekombe ja kummikud. Sopa sees rullimiseks uusi pole vaja!

Taaskasutage targalt!