Teine ülestõusmispüha ei saa riigipühaks

Lääne maavanem sai justiitsministeeriumist eitava vastuse läinud aasta lõpus ettepanekule muuta ülestõusmispüha teine püha riigipühaks.

„Iseenesest kahju, aga mis teha. Meie pädevuses oli ettepanek teha, neil aga õigus kiita heaks või mitte,” kommenteeris eitavat vastust maavanem Innar Mäesalu.

Justiitsminister Hanno Pevkuri allkirjaga vastuskirjas põhjendab justiitsministeerium oma vastuseisu sellega, et ülestõusmispühade 2. püha riigipühaks ja puhkepäevaks kuulutamine nõuab laiemat analüüsi, milline oleks lisanduva vaba päeva mõju sisemajandusele ning millist kultuurilist ja sotsiaalset mõju see omaks.

Ministeeriumi hinnangul on väide, et ülestõusmispühade 2. püha on riigipüha enamustes Euroopa riikides ja sel päeval ei toimu pankadevahelised ülekanded, küll oluline kaalutluskriteerium, kuid seda saa pidada üksi määravaks. Analüüsida tuleks seadusemuudatuse laiemat mõju, sest töönädala lühendamisega võib väheneda tööinimeste sissetulek ja nõrgeneda avaliku sektori eelarvepositsioon.

Minister kirjutas, et riigid, kus ülestõusmispühade 2. püha on riigipüha, pole seda riigipühade hulka arvanud seetõttu, et see teistes riikides nii on, vaid et seda püha on traditsiooniliselt tähistatud ning see on osa kultuurist ja väljakujunenud väärtussüsteemist. „Kuigi ka Eestis on inimesi, kes seda püha tähistavad, ei ole selle usupüha riigipühaks muutmine Eesti rahva kultuurilis-sotsioloogilisi tõekspidamisi arvestades piisavalt põhjendatud,” seisab Pevkuri allkirjaga kirjas.

Justiitsminister leiab, et tööandjal ja töövõtjal on võimalus omavahelisel kokkuleppel nimetatud päev vabaks kuulutada.