Ühisgümnaasium tahaks laevalgusti teise kohta tõsta

Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Leidi Schmidt peab läbirääkimisi hoone omanikuga, soovides kunstihankega ostetud laevalgustit ümber teha või teise kohta paigutada.

„Viimasel nädalal olen küsinud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt, mis saab edasi. Kas on võimalik veel teose ümbertegemine või parendamine, teose ümberpaigutamine või veel mingi muu variant?” ütles Schmidt.

Erineb eskiisist

Kui jätta kõrvale see, et paljudele haapsallastele on ehmatav näha moodsat kunsti ranges koolimajas, on valgusti teostusele ka konkreetsed etteheited. Lindude silmades pidid põlema riigihanke komisjonile esitatud kavandi järgi 1–vatise võimsusega leedlambid. Praegu põlevad seal aga 25– või 40–vatised hõõglambid.

„Valgustis on kõige lihtsamad, odavamad hõõglambid, mida õnnestub osta,” ütles ühisgümnaasiumi hoolekogu liige, Haapsalu muinsuskaitsespetsialist Tõnis Padu.

Padu hinnangul ei vasta ka valgusti juhtmed eskiisis esitatule. Samuti on linnud kinnitatud juhtmete külge teisiti kui kavandil.

Olukorra muudab keeruliseks tõsiasi, et 37 000 eurot maksnud laevalgusti on kunstiteos. „Lennula” autor on skulptor Edith Karlson. Teose omanik pole ühisgümnaasium, vaid Riigi Kinnisvara (RKAS).

„Koolidirektorina pean arvestama ka avaliku ja asjatundjate arvamusega,” ütles Schmidt. „Teose teostuse kohta on tulnud palju märkusi ja need on ka asjatundmatule silmaga näha.”

„Järelepärimised võtavad aga palju aega, sest toonitan veel kord, et selliste kunstihangete kõik õiguslikud nüansid ei ole mul veel teada,” kommenteeris Schmidt. „Kool ei ole teose omanik, seega ei saa ka omanikuõigust kasutada.”

Schmidt märkis, et riigihanke žürii valis „Lennula” üksmeelselt konkursi võitjaks, hääletust ei toimunud.

Kolmapäeva õhtul arutas teemat ka ühisgümnaasiumi hoolekogu. Selle esimees Liina Viiret märkis, et hoolekogu loodab, et autori ja ka RKASiga õnnestub pidada läbirääkimisi, muutmaks teos eskiisile vastavaks. Koolirahvale ei meeldi, et valgusti varjab infotahvli, samuti Wiedemanni bareljeefi. Kuigi hoolekogu meelest peaks leidma valgustile parema koha, kool esialgu valgustit liigutama ei hakka, sest skandaal on paisunud juba niigi suureks.

Liiga palju kunsti

„Kunsti on ühisgümnaasiumi fuajees natuke liiga palju, lühtril võiks olla parem koht,” ütles Padu. „Aga praegu on parem võtta aeg maha, lasta lühtril seista oma praegusel kohal aasta või vähemalt kooliaasta lõpuni. Seejärel vaatame asja uuesti.”

Kuigi „Lennula” osteti riigihankega, ei teosta RKAS tavapärast järelevalvet võitjaks valitud kavandi üle.

„Kunstnik teebki omanikujärelevalvet. Kes teine saaks öelda, kas kunstiteos vastab ideele, kui mitte kunstnik ise?” ütles RKASi pressiesindaja Madis Idnurm.

Aga kui on tekkinud kahtlus, et teos ei vasta kavandile?

„Vastavus sõltub sellest, kas inimesed oskavad ideekavandit lugeda. Kavandi järgi hakkab kunstnik tööle. See on loomeprotsess. Idee on idee. Ei saa öelda, et valmisteos vastab sada protsenti ideele,” märkis Idnurm.

„Lennula” maksis 37 000 eurot. Teos telliti seaduse alusel, mis kohustab ostma kõkidesse riigi ehitatud või renoveeritud hooneisse kunsti. Kuna tellimuse suurus oleneb hoone hinnast, ei saanudki RKAS tellida näiteks mitut kunstiteose ideekavandit. Tellida tuli ühe kavandi järgi tehtud teos hinnaga 37 000 eurot. Tellimuse suurus määras ka võidutöö hinna. Kui tavaliselt määrab kunsti hinna turg, siis kõnealusel juhul koolimaja renoveerimise maksumus, millest tuletati kohustusliku kunstitellimuse hind.

Skulptor Edith Karslon jäi eile kommentaarideks kättesaamatuks. „Lennula” riputati ühisgümnaasiumi fuajee lakke jõuluvaheajal.