2012. aasta Läänemaa aasta õpetaja Tiiu Randmann–Mihkla leiab, et Läänemaa ühisgümnaasiumi fuajee laes rippuva kunstiteose sobivuse üle oleks tulnud enne ostuotsust korraldada avalik arutelu.
Alustada tuleks koolihoonest. Mida see meile, Haapsalu inimestele tähendab? Juba 18. sajandil ehitatud hoone on üks väärikamaid meie linnas. Võime uhked olla, et selles koolis on õppinud inimesed, kes on meie riigi hariduse ja kultuuri edendamisel palju teinud. Pärast renoveerimist on hoonel värske nägu, taastatud on linna parim vaatetorn.
Renoveerijad suhtusid klassitsistlikusse hoonesse lugupidavalt, seda näitavad hoolikalt valitud värvitoonid ja voolujoonelised valgustid. Moodne lift on leidnud diskreetse koha ega riiva silma.
Kooli interjööri sobivate kunstiteoste leidmine ei ole lihtne. Kas selleks võib olla meie kaasaegne eesti kunst? Usun, et kindlasti! Sobiv teos peab vastama kahele kriteeriumile. Esiteks tõstma ajaloolise hoone väärikust ehk mitte minema oma stiililt ja teostuselt sellega teravasse vastuollu ning teiseks peaks teos ka ise endas kandma aastatega kasvavat väärtust.
Ma julgen selles kahelda, et skulptor Edith Karlsoni töö „Lennula” sobib koolihoone fuajeesse. Kõike eelöeldut arvesse võttes puudub igasugune mõte nimetatud teost ennast materdada — see on lihtsalt sobimatus interjööris!
Haapsalu elanike kaitseks ütlen: me ei ole nii kunstikauged, et oskame väärtust näha vaid meremaalides ega mõista moodsat kunsti. Haapsalus elab laia silmaringiga inimesi, kes oma reisidel Euroopasse ja kaugemale külastavad ka moodsa kunsti muuseume. Kunstnik Agur Kruusing toob Haapsalu linnagalerii vahendusel heatasemelise kaasaegse eesti kunsti lausa koju kätte.
On kiiduväärne, et protsendiseadusega toetatakse vaeslapse ossa jäänud kunstivaldkonda. Probleem on aga selles, et kitsas ring oma ala asjatundjaid otsustab tavainimese mõõdupuu järgi suurte summade kulutamise üle. Kui näiteks kohalik omavalitsus algatab detailplaneeringu, avalikustatakse see kodulehel, et inimestel oleks võimalus enne kinnitamist kaasa rääkida.
Ka kõikidesse avalikesse hoonetesse planeeritava kunstiteose ostu puhul on avalik huvi olemas ja ma ei usu, et ükski kunstnik oleks nii eneseteadev, et asjalikke ettepanekuid ignoreerida. Kindlasti ei jõuta kõikide soove arvestava tulemuseni, aga vähemalt oleks võimalus kaasa rääkida.
Nii oleks välistatud ka praegune seis, kus kunstnik avaldab soovi oma teost ja selles kasutatud tehnoloogiaid tutvustada alles pärast töö vastuvõtmist. Praegu on kired juba lõkkele löönud ja keegi ei soovi enam kunstnikku kuulata, sest inimesed on oma arvamuse juba kujundanud ja „nagunii ei saa ju enam midagi teha”.
Kuigi riikliku tellimuse sobivuse või mittesobivuse üle otsustanud komisjonis on enamikus loomeliitude liikmed, pean tähtsaks, et valikule eelneks dialoog kunstniku ja avaliku ruumi igapäevaste kasutajate vahel enne hankelepingu sõlmimist. See oleks ka samm kaasaegse kunsti arusaadavamaks muutmisel publikule, sest kunstnikud aina kurdavad, et moodsat kunsti ei mõisteta.
Ajalooliste hoonete puhul peaks komisjoni kuuluma ka muinsuskaitsespetsialist. Otsuste tegemiseks tuleks võtta rohkem aega, et komisjon ei peaks valikut tegema kiirustades. Praegu jäi mulje, et teha tuli otsus, sest konkursi tähtaeg oli kukkumas. Tellijal peab olema õigus korraldada ka korduskonkurss.
Nõustun siinkohal Jaan Elkeni väljaöelduga: „Kunsti ideekonkursid võiksid vajadusel olla kahe– või mitmeetapilised. Need ei pea ilmtingimata olema ka anonüümsed, sest osavalt kompileeritud kavand ei pruugi tagada professionaalset teostust… Seadus näeb ette võimaluse ka olemasolevat loomingut kohandada.” (Sirp, 1. aprill 2010)
Usutavasti on siin mõtteainet kõigile osapooltele ja rääkigem ikka kaasa.
Arvamuslugu väljendab kirjutaja isiklikke seisukohti.
Tiiu Randmann–Mihkla,
Läänemaa ühisgümnaasiumi kunstiõpetaja
Olles eluaegne kunstihuviline ja saanud eri taustaga kunstiharidust, töötanud tosin aastat kunstniku-kujundajana, sain samuti suure ehmatuse osaliseks, nähes kõnealust laevalgustit vastrenoveeritud koolis.Jäi üle vaid õnne tänada, et ei pea igapäevaselt seda käperdist nägema, mis hakkaks ikka tõsiselt häirima.
siin seda ka ostetud, lihtsalt jagati raha vennalikult ära
Eelmisele kommentaatorile – Euroopas ei ostaks keegi sellist taiest, sest selliste punaste juhtmetega tööde aeg oli kümmekond aastat tagasi ja siis ka kasutati neid juhtmeid palju läbimõeldumalt. Teos on halvasti teostatud ja kompositsiooniliselt vilets, keegi võibolla materjali hinna maksaks, aga see oleks ka hinna lagi.
Tegelikult peab sellise töö tellimise juures olema korralik leping ja lepingus punktid juhuks, kui tulemus ei vasta kavandile ja kirjeldusele. See tuleb kunstnikul oma kulu ja kirjadega ümber teha või siis otsustada töö üleviimine mujale ja teha väärikale hoonele kenam teos.
eelmise kommentaari sõna “tule” loe ikka “tulu”, kuigi esimene variant sobib ka omal moel 🙂
ühele meeldib ema, teisele tütar 🙂
Äkki oleks koolil õigus see kallis taies maha müüa mõnel Euroopa moodsa kunsti oksjonil. Ühe asja eest saaks 2X tule :). Siis oleks kunst oma osa saanud ja kool samuti ja õnn oleks kõigi õue pääl! Saadud raha eest võiks teha harivaid õppereise kõigile LÜGi õpilastele, see oleks alles vahva!
Ei no tuleb ikka loovalt mõelda, viha ei vii kuhugi. Mis s…ti, see uuesti!
Aga minule jällegi meeldib see teos väga ja just kooli fuajees on see väga ilus!
Tiiu pool asjakohane arvamus ja kindlasi nõus, et “Lennula” ei sobi Läänemaa Ühisgümnaasiumi fuajeesse. S
Tore teada ,et kunstihanke komisjon on väärikas .Näen ohtu ,et direktor ei aruta asju läbi . Selles komisjonis puudus õpilaste esindus .Tehti seda ju laste kunstilise hariduse tõstmiseks . Kahju, kui nende arusaam väärikusest langeb.
Ma arvan ,et mõnigi laps oleks öelnud seal komisjonis ,et see ei sobi auväärse kooli kujundusse . Kui Singapuris tehti keerulist projekti linna ringtee ehitusel võeti appi lapsed . Tulemus on täna näha -lihtne lahendus , kuid väga ilus ja toimiv .MÕISTSID ALATA, MÕISTA LÕPETADA .
Täiesti nõus Tiiu Randmanniga, “Lennula” koht ei ole Wiedemannis, pigem sobiks see meie hiljuti renoveeritud kultuurikeskusesse.
Eks need lampidega linnud on nagu Mark Soosaare lambiga Lenin Pärnus.