Möödunud detsember oli viimase 50 aasta üks soojemaid ning keskmise temperatuuri poolest jäi teisele-kolmandale kohale, vahendab BNS Postimeest.
Alates 1961. aastast oli möödunud aasta soojuselt kaheksandal kohal. “See talv, kui veebruaris midagi ei tule, kujuneb ilmselt pehmeks. Viimase 50 aasta jooksul oli detsember soojuselt teine-kolmas,” lausus klimatoloog Ain Kallis.
Kliimateadlane Eesti viimaste aastate temperatuurides anomaaliat ei näe ning ütles, et kliima kõikumine on tavaline, kirjutab leht. “Klimatoloogid ütlevad, et kui on kaks või kolm aastat ühele või teisele poole, kas väga soojad või väga külmad, siis see on tavaline kliima kõikumine. Kui kümmekond aastat on ühele poole, siis seda nimetatakse kliima anomaaliaks. Alles siis, kui 30 aastat on kindlalt ühele või teisele poole läinud, siis see on kliima muutumine enam-vähem ühes suunas.”
“Kui meil oli nüüd kolm aastat väga lumist aega, ei tähenda see, et väga külmad talved tulevad tagasi. Ja siis kui tulevad soojad talved, siis me ei saa täiesti kindlalt öelda, et asi on nüüd ühele poole kindlalt läinud,” sõnas Kallis. “1990. aastatel olid sellised perioodid, kus arvasime, et tuleb põlvkond noori, kes ei saagi suusatada. Siis tulid lumised ajad tagasi, nagu meie kandis normaalne on.”
Tartumaa põllumeeste liidu esimees Jaan Sõrra ütles, et teravili saab hukka, kui lumi peaks sadama sulanud maa peale. “Praegu on põllud ilusad ja mingeid kahjustusi ei ole. Aga on vana tarkus, et kui lumi tuleb sulanud maa peale, siis võib taliteravili untsu minna. Kui tuleb 1–2 soojakraadiga lumi maha, siis võivad väga paljud orased hukkuda,” kirjeldas Sõrra.
