Kui öeldakse, et linnaeelarve on pingeline, siis on seda raske ette kujutada. 11 miljonit eurot on väga suur summa, sellega saaks ikka nii mõndagi teha. Eelarve kulutusi lähemalt vaadates aga on näha, et linnavalitsuse käed on üsna seotud ja valik väike. Suurema osa raha kohta on ette määratud, milleks seda võib kasutada. Pool eelarvest läheb haridusele. Kui muud toetused haridusrahale otsa panna, jääb kõigeks muuks linnaeluks ja arenguks üsna väike osa.
Nõnda võibki tuleva aasta eelarve eelnõu lugedes nuriseda, et selleks või teiseks tööks ei ole raha jagunud, mõnel puhul on raha isegi vähemaks võetud.
Kogu vaba raha läheb Vikerkaare lasteaia ja tänavavalgustuse peale. Kuigi linn ise peab suure summa juurde laenama, olnuks neist töödest rumal loobuda, sest suurem osa rahast tuleb toetusena ja mõlemad tööd tõotavad märkimisväärset energia kokkuhoidu. Mina ei nuriseks ka linna palgal inimeste palgatõusu üle.
Tänavaremondiks ja muuks raha enam ei jagu ja sellega tuleb vist leppida. Linn võiks ju küll laenata veel miljon eurot, aga siis oleks tee uutele europrojektidele kinni. Euroraha ei saaks kasutada, sest pole jaksu omaosaluseks. Nõnda tuleb auklikud tänavad välja kannatada.
Kui nuriseda, siis selle üle, et linn müüb jälle metsaraieõigust, aga metsa hooldusele ei kavatse sentigi kulutada. See ei ole küll ilus.
