Jõulupühad on koos olemise ja ühte hoidmise aeg, tavapärasest rohkem märkamise ja hoolimise aeg.
See on ka õige aeg meeles hoida, et inimeste ja riigina saame tulevikule kindlad olla, kui austame üksteise arvamust ka siis, kui me sellega ei nõustu.
Kui austame üksteise vabadust ja õigust omanäolisusele. Olgem hoolivad ja sallivad teiste suhtes ning mõistkem, et enam on vaja eneseväärikust ja headust, vähem aga tigedust ja kurjust.
Eestil on riigina vajadus märgata ja olla toeks kaaskodanikele, kes võitlevad oma ainelise toimetuleku eest iga päev, eriti puudutab see lapsi. See puudutab peresid, kel tuleb hoolt kanda oma raske puudega lähedaste eest. Ma loodan, et need, keda oleme ise valinud Eestit juhtima, mõtlevad riigi võimalustele ja kohustusele kaitsta nõrgemaid ning leiavad algaval aastal vajalikud lahendused.
Ent meist igaühel on võimalik olla hooliv ja aidata abivajajaid. Aidata oma lähedasi, naabreid või kogukonna liikmeid. Seda ka väikeste asjadega, kuid avatud südamega. Tänan kõiki neid, kes on seda oma võimaluste piires teinud.
Mõtleme täna ka kõigile neile, kes seisavad kaunil jõuluajal meie turvatunde eest – politseinikele, piirivalvuritele ja meedikutele, kaitseväelastele ja päästjatele. Mõtleme neile lähedastele, kes on meist kaugel ja soovime üksteisele kõike head. Ja mõtleme neile, kes on siit ilmast lahkunud, kuid kelle mälestus annab meile tuge.
Soovin teile kõigile rahulikku jõuluaega.
