Terje Marie Vihur: vaesusest saab aru vaid see, kes on ise puudust kannatanud

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Terje ütleb, et võiks käigu pealt koostada nimekirja vähemalt 150 puudustkannatavast lastega perest Haapsalus, juurde 50 peret valdades.				 Foto: Katrin Pärnpuu
Terje ütleb, et võiks käigu pealt koostada nimekirja vähemalt 150 puudustkannatavast lastega perest Haapsalus, juurde 50 peret valdades. Foto: Katrin Pärnpuu

* Haapsalu toidupangast saab tänavu jõulupaki 120 lastega peret

Haapsalu toidupank tegutseb Jalaka tänava kolmekorruselise maja keldris, paaris kitsukeses ruumis. Uksest sisse astudes hakkavad silma mõned suuremat sorti kõrvitsad.

„Need me lõikame tükkideks,” sõnab Haapsalu toidupanga koordinaator Terje Marie Vihur. „Põllu– ja aiasaadusi annetavad inimesed ikka.”

Teine tuba on maast laeni täis kõikvõimalikku muud annetatud toidukraami, mille väljajagamisega toidupank kuust kuusse, nädalast nädalasse ja päevast päeva tegeleb.

Toit läheb puudustkannatavaile inimestele, neile, kellel napib igapäevase söögi raha.

Nagu jõuluvana töökoda

Kolmapäeval on Terjel käsil jõulupakid. „Nagu jõuluvana töökoda,” ütleb ta. „Tõin 120 kotti. Enamiku neist me täidame ja jagame välja.”

Terje ütleb, et võiks käigu pealt koostada nimekirja vähemalt 150 puudustkannatavast lastega perest Haapsalus, juurde 50 peret valdades. Tegelikult on neid peresid rohkem, aga kõiki ei leia üles. „Inimesed on häbelikud, nad ei pöördu, aga võiksid,” sõnab Terje.

„See on ju tohutu töö, 120 pakki komplekteerida ja laiali jagada,” uurin. „See on lõbus töö,” ütleb Terje. „Kõik need kastid keldrisse vedada, see oli küll väheke selline… raske.”

Terje tegutseb toidupangas vabatahtlikuna selle algusest peale: kolmandat aastat.

Päris üksi ei ole ta oma sõnul kunagi. On abilisi, kes aitavad koristada ja toitu laiali vedada. Linnavalitsus katab lao ülalpidamiskulud. Suuremalt jaolt on pank siiski Terje õlul.

„Ei loe neid tunde ju kokku, aga siin veedan ma kindlasti rohkem aega kui põhitöökohas,” ütleb ta. Terje on Haapsalu kodutute varjupaigas sotsiaaltöötaja. „Seitsmendat aastat. Ikka hoitakse,” sõnab ta.

Alguses oli juhus

Päris algus oli selles mõttes huvitav, et ega Terje toidupangast suurt midagi teadnud.

Esiti pidas ta Peeter Vikmaniga Uuemõisa mõisa abihoones Aliide pagariäri kõrval Haapsalu vabakoguduse kaltsukat, aga et üür oli kõrge, otsustati kolida. Siis pakuti samu ruume tasuta — juhul kui sinna tehtaks toidupank.

„Hakkasime uurima, mis see toidupank on. Käisime Tallinnas, rääkisime hollandlasega, kes toidupanka Eestis korraldab, ja mõte hakkas üha rohkem meeldima,” ütleb Terje.

Aasta ringi jagatav toit on euroabi. Kui algusega võrrelda, siis on kogused suuremad. Tänavu 20 tonni ja kõik kulub ära.

Toidupanga eesmärk on peale toidu jagamise ka hoolitseda, et antav oleks mitmekesine. Seekord oli euroabi lausa kaheksa nimetust. Makarone, helbeid, riisi, tatart, jahu, mannat, loetleb Terje. Suhkrut ja õli vähem kui muidu, aga ikkagi oli, natuke on veel järelgi.

Toidukaup, mida Terje kolmapäeval 120 pakiks jagas, koguti jõuluks kampaania korras.

Terje märgib, et inimesed on muutunud järjest lahkemaks, annetavad üha meelsamini ja rohkem, mõnikord kärukaupa. „Täitsa hämmastav,” sõnab ta.

Näiteks tulevad selle aasta jõulupakid palju rikkalikumad kui mullused. Siis oli pakis 15 nimetust, sel aastal on rohkem.

Tavapärane jõulupaki sisu on õli, suhkur, jahu ja makaronid. Kui on, siis piparkooke, konserve, purgisuppi, helbeid või müslit, kuivatatud puuvilja, kommi, küpsist ja mandariine. Tänavu lisanduvad nt kohv, šokolaad ja margariin.

Suhtumise küsimus

Koostööd teeb toidupank ka poodidega, kes annetavad realiseerimistähtajale lähenevat kaupa toidupangale. Näiteks leiba–saia ja muud mitte kiiresti riknevat kaupa. Selle asemel, et ära visata.

Toidupanga koostööpartner on Rimi. Haapsalu Rimi on väike, aga Säästumarketis käiakse toidu järel üle päeva. Tänavu tuli suurim kampaaniaabi Selverist, kuigi Selveriga pidevat koostööd ei tehta. Toitu annetavad ka inimesed, aga et laos pole keegi kogu aeg kohapeal, tuleb helistada, räägib Terje. Siis läheb ta kas lattu kohale või ise toidule järele.

„Ootame mida iganes. Köögivilju, konserve. Siis saame teha ostukorvi inimesele rikkalikumaks,” sõnab ta.

Pärin, miks Terje Haapsalu toidupanka peab, niisugust tööd teeb. Terje mõtleb natuke ja ütleb siis, et keegi peab ju tegema niisugust olulist asja.

„Võib–olla sellepärast ka, et ma olen ise puudust kannatanud. Ma tean, mis see on.”

Terjel hakkas alati pea valutama, kui ta adus, kui suured kogused toitu lähevad prügikasti, kui ometi on nii palju inimesi, kes seda toitu vajaks: „Miks see inimene peab toitu prügikastist otsima, kui ta võiks selle kätte saada teisiti. Mis enesehinnangut see tõstab, nagunii on see maha tambitud.”

Juba sotsiaaltöötajana uuris Terje, kas poed ei võiks äravisatavat toitu ära anda. Öeldi, et ei saa. Või kui saaks, siis on liiga keeruline. Pole mõtet.

Hiljem, toidupanga tööd koordineerides selgus, et saab küll. Ainult tahet peab olema. Pood võib ka näo teha, et ei jäänudki midagi järele, ja ikkagi toidu ära visata. See on suhtumise küsimus.

„Inimene, kes pole puudust tundnud, võib–olla tõesti ei kujuta ette, et kellelgi võib nii olla, et ei ole süüa,” arutleb Terje.

„Ei saa ju soovida kellelegi vaesust, aga vahel tundub, et muidu ei saa. Peab sattuma samasse olukorda, et oleks rohkem mõistmist.”

Selle üle, kui palju inimesi on kahe ja poole aasta jooksul Haapsalu toidupangast abi saanud, ei ole Terje arvet pidanud. Pakub, et neid inimesi on sadades. Sadades kindlasti.

Mis on toidupank?

Eestis elab üle 200 000 inimese, kel on raskusi endale igapäevase toidu tagamisega. Õiguskantsleri hinnangul on neist ligi 63 000 lapsed, kellest 45 000 elab absoluutses vaesuses, ülejäänud vaesusriskis.

Samal ajal jääb igal nädalal kauplustes, ettevõtetes ja hulgiladudes üle kvaliteetset toitu, mida ei jõuta ära müüa.

Toidupank on loodud selleks, et need kaks asja kokku viia — kaubandusest ja tootmisest võetakse vastu peagi realiseerimistähtaja ületavad tooted, komplekteeritakse need vabatahtlike abiga toidukastidesse ja jagatakse sotsiaalametitest saadud nimekirjade alusel laiali enim puudust kannatavaile inimestele.

Toidukaubad, mis varem läksid hävitamisele, jõuavad nüüd sinna, kus neid tõesti vajatakse.

Toidupanga asutasid 2010. aasta märtsis Eesti–Hollandi heategevusfond Päikeselill ja Swedbank. Toidupangad tegutsevad 11 Eesti linnas.

Kokku saab toidupankade kaudu abi igal nädalal umbes 1800 Eesti peret. Kuus jagatakse laiali umbes 7200 toiduabipakki.

Haapsalu toidupanga telefoninumbrid on 5562 0095 ja 5551 0135, kontaktisik on Terje Marie Vihur.

Allikas: toidupank.ee

4 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Terje
8 aastat tagasi

Toidupanga üks eesmärkidest on toiduraiskamise vastu võitlemine. Ma ei tea, mis tähendab “toidu kaelast ära saamine”. Samuti ei koosta me omavoliliselt nimekirja abivajajatest. Sotsiaaltöötajad on “tööle pandud” ja koostöös omavalitsuste sotsiaaltöötajatega ongi meie nimekirjad koostatud. Kindlasti tuleb ette neid, kes iga ukse taga koputavad, kust midagi saada on. Kindlasti tuleb ka ette neid, kes saadud abi lähevad ja alkoholi jaoks raha saamiseks, maha müüvad. Selliseid asju välistada ei saa, võidelda nende vastu aga küll. Kommentaariumis kurtmise parem alternatiiv oleks helistada toidupanga telefonil ja konkreetsetest faktidest rääkida. Ühe mehe olen just sellise, eraisikult tulnud signaali peale, nimekirjast välja arvanud.

ots otsaga
8 aastat tagasi

lipp lipipeal, lapp lapipeal

Ats
8 aastat tagasi

Toidupanga mõiste on igati kiiduväärt aga on ka palju puudusi, mis tuleks kiiresti kõrvaldada. Minu tutvusringond pole suur (kömmekond peret). Nendest 3 ei vaja mingisugust abi.Peres mõlemad saavad pensioni üle keskmise, omavad autot, nädalas paar korda tarvitatakse alkoholi, suitsetatakse. Toiduabi järel käjakse kogu aeg, ja antakse ka. Mitte meeldiv kaup läheb prügikasti (rapsiõli). Omavalitsuste sotstöötajad tuleb tööle panna, et saada teada tõelised abivajajad, mitte töötada põhimõttel, peaasi et kaup kaelast ära.Kahju et sellised kahjurid rikuvad hea ettevõtmise. Olen ise ka pensionär ja tulen ots otsaga kokku. Südametunnistus ei lase toidupanka minna, sest on minust palju hullemas olukorras peresid. Loodan et… Loe rohkem »

kiibitseja
8 aastat tagasi
Reply to  Ats

saadaks selle kahjuri 25+5 siberisse kui oleks võimalus