Niiskus, mille päritolus pole täit selgust, teeb Kuuse tänava ühes kortermajas elava Hans Rudissaare meele mustaks.
Rudissaare korteri magamistoa lagi on hallitanud aastaid. Et korter oli Swedbankis kindlustatud, tegi kindlustus tänavu kevadel korteris remondi.
Kolmveerand aastat hiljem on hallitus jälle tagasi. Laeäär on must ja tapeet rullib ennast lahti. Novembris võttis Rudissaar uuesti kindlustusega ühendust. Kindlustaja tegi kohapeal akti ja helistas mõne aja pärast: enam nad remonti ei tee.
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask selgitas Lääne Elule, et kindlustus hüvitab tavaliselt äkilise ettenägematu kahju. Pikkamööda tekkiv kahju, sh ka hallitus tavaliselt hüvitamise alla ei käi.
Et hallituse tekkepõhjuse peab välja selgitama korteriühistu, pöördus kindlustus enne kahju hüvitamist korteriühistu poole. Esimesel korral tunnistas ühistu, et hallitus võis tekkida läbi maja konstruktsioonide tunginud veest.
Sel põhjusel kindlustus hüvitaski tol korral kahju.
Ka tänavu novembris pöördus kindlustus korteriühistu poole, et ühistu teeks selgeks hallituse tekkepõhjuse.
Korteriühistu esitas nüüd akti, et korteris ei ole tuvastatud veelekkeid ja tõenäoliselt põhjustab hallitust korteri vähesest ventilatsioonist tekkiv liigniiskus — aknad on plastikust, ei lase hästi õhku läbi.
„Liigniiskuse tagajärjel tekkinud hallitus ei ole kindlustusjuhtum ja kahjuks ei saanud kindlustus enam korteriomanikku aidata,” ütles Siilivask.
Korteriomanikul on oma versioon
Kui tavaliselt kipub hallitama välissein, siis Rudisaare magamistoas hallitab köetava trepikojaga piirnev sein. Rudissaar kahtlustab, et põhjus on trepikoja aknas, mida üks elanik alailma lahti hoiab. Nõnda jõuab niiskus tema toa seina.
Kevadel hallitas Rudissaarel vannitoa ja WC lagi. Rudissaar on 25 aastat ehitajana töötanud, sh ka sanitaartehnikuna. Ta kahtlustab, et viga on katusel: sajuvee äravoolutrapi vahelt pressib vesi paneelide vahele. Sajuvee äravoolutoru on just tema vannitoa kohal.
Kindlustus tegi kevadel ka vannitoa ja WC korda ning sinna pole hallitus tagasi tulnud. Ainult vannitoakapi värv hakkab lahti lööma.
Igaüks jääb endale kindlaks
Korteriühistu esimees Jaanis Samberk jääb selle juurde, et Rudissaare korteri aknad on plastikust ja õhutust on vähe.
Rudissaar ei usu seda juttu. Ta näitab vannitoas ja köögis avatud õhutusreste ja ütleb, et tuulutab tuba igal hommikul. Muidu ei saakski, sest siis lähevad aknaraamid märjaks.
Samberk pidas võimalikuks, et ühistul tuleb välja vahetada katuselt läbi maja kulgev sajuveetoru, sest kui on tugev vihm, ei jõua vesi ära voolata, toru saab vett täis ja siis pressib vesi liitekohtadest välja.
„Kindlasti ei ole asi selles, mida Rudissaar arvab,” jäi Samberk endale kindlaks. Siiski lubas ta järgmisel nädalal minna Rudissaare korterisse asja uurima.
Rudissaar ei kavatse olukorraga leppida. Ta on abi otsinud linnavalistuselt, politseilt ja nüüd ajakirjanduselt.
„Kohtusse,” nimetas ta veel ühe kasutamata võimaluse.
Soovitan tutvuda kredex.ee lehel energiatõhususe teema all olevate uuringutega. Jahedale pinnale tekkinud nn hallitse teket on võimalik välistada sisemise termografeerimisega. Kus sisepinnatemperatuuri järgi arvutatakse temperatuuriindeks. Juhul kui indeksi väärtus on madalam kui 0,8 siis on suure niiskuskoormusega korteris pinnal hallituse tekke oht. Tekkepõhjus peitub konstruktsiooni külmasillas või õhulekkes. Juhul kui temperatuuriindeks tuleb vahemikku 0,65 kuni 0,8 on võimalik hallituse teket vältida ventilatsiooni tagamisega korteris. Juhul kui väärtus jääb alla 0,65, ei ole võimalik ka hea ventilatsiooniga probleemi vältida vaid tuleb üle vaadata paneeli vuugid need korralikult tihendada et ei jahutaks sisepinda maha. Kui temperatuuriindeksiga on korras siis on selge põhjus… Loe rohkem »
Kui ise ennast ei aita, siis pole tõesti abi kuskilt võtta. Nagu aru saan hallitab eluruumis ühest kohast jätkuvalt. Eriti huvitav on tõik, et see hallituskolle olla siseseinal! Kuidas saab see võimalik olla? See koridori akna lahti hoidmine seda ikka vast ei tekita. Ilmselgelt on selles kohas külmasild katusekonstruktsiooni sisse projekteeritud või on puudulikult projekti teostatud. Kui seal ligidal on ka sadevete kanal, siis sama teed pidi saab ka külm sisse, mis võib tekitada siseseinal kondensi ja sellest tulenevat hallitust. Ruumi sisene õhuniiskus võib ju samuti olla suur, kuid sisepindadele tekivad kahjustused ikka viimases järjekorras.
mina sain hallitusest lahti pärast soojustagastusega kohtventilatsiooniagregaadi Tempra paigaldust – odav, tagastab väljaventileeritavalt õhult toasoojuse, mistõttu ka talvel sissepuhutav õhk pole kylm, vaid mõnusalt soe. Leidsin toote kohta ka tutvustuse
http://youtube.com/watch?v=9XbwNzp1vzI&desktop_uri=%2Fwatch%3Fv%3D9XbwNzp1vzI
tüüpiline probleem kortermajadel. eeldan,et majale on paigaldatud lisasoojustus välisseintele.
lisage õhutihedad plastaknad, ventilatsiooni aladimensioneerimine ( veneaegsed vent.restid arvestasid ka akende tuulutusega).
kui lisada lekkiv sadeveetoru ,ongi seina-lae betoonkonstruktsioonid niisked ja ei kuiva,seetõttu ka hallitus.
lahendus? pädev ekspertiis ( haapsalus ei ole tegijaid) ning ventilatsiooni parendamine.
Ruumides olev niiskus on see mis seda teeb. Ühistul pole karta seda Rudisaart vaja sest neid kaitseb das.
Muide, Kuuse tn. kooli õpilaskodus on ka hallitus seinte peal.
Aga kõigepealt tasuks uurida, kas ventilatsioon üldse töötab.
Kas poleks lihtne soetada õhuniiskuse mõõtja. Kui õhuniiskus on suurem kui 70%, siis on halliusoht suur. Täpsemaks analüüsiks võib ksutada Mollieri diagrammi.