Nõva vallavanemaks sai Tõnu Raag
Nõva vallavolikogu valis neljapäeval vallavanemaks põlise nõvalase, erakonnatu Tõnu Raagi. Raagi poolt hääletas neli volinikku seitsmest.
„Hea valik Nõval. Kohalik inimene on ikka kohalik inimene. Ta on end Nõval tõestanud, kuigi on praegu pensionieas,” sõnas Nõva vallavolikogu aseesimees Tarmo Heinleht.
„Inimesed, kes pole vallaga tihedasti seotud, tekitavad alati teatud ebakindlust,” lisas ta.
Nõva vallavanema konkursile laekus viis sooviavaldust, neli viiest oli väljastpoolt Nõva valda.
Volikogu ette kutsuti Raag ja siseministeeriumi endine asekantsler Deiw Rahumägi Harkust. Rahumägi kandideeris ka Noarootsi vallavanemaks, kuid ei osutunud valituks. Nõval toetas teda kolm volinikku.
„Konkurent oli tugev ja ametisse sain napilt. See ei olnud eluküsimus, pigem oli see missiooni küsimus,” sõnas Raag tasavägise häältejaotuse kohta.
Posti tänava puudele tulevad uued jõulutuled
Tavaliselt on Haapsalu peatänav esimeseks advendiks ehtes, aga nüüd süttisid advendiks jõulutuled vaid vanalinnas Karja tänaval — Posti tänava vanad tuled enam ei kõlvanud, uusi alles paigaldatakse.
Posti tänava puude lõikamisel selgus, et 5–6 aastat puudel olnud jõulutulede juhtmed on okstesse sisse kasvanud ja neid tervelt kätte ei saa.
Linnavalitsus ostis ligi 8000 euro eest uusi jõulukaunistusi. Need on küll energiasäästvamad, aga ka kallimad ja neid sai seega vähem osta.
Seepärast jagub jõulutulesid kõige enam linnavalitsuseni, varem säras puudeallee Jaama ristmikuni välja.
Aidi ja Ott Vallikult ilmus uus lasteraamat
Kolmapäeva õhtul tuli trükikojast lastekirjanik Aidi Valliku ja kunstnik Ott Valliku uus lasteraamat „Roosi ja emme”.
„Taas üks raamat pärast kolmeaastast pausi. Selles mõttes on „Roosi ja emme” mulle oluline, märgiline ja tähtis,” sõnas Aidi Vallik.
Rohkete värviliste piltidega „Roosi ja emme” on kõvakaaneline, raamatus on 48 lehekülge. Värvilised illustratsioonid on kunstnik Ott Vallikult.
Raamatus on 16 trükitähtedes „viguriga ja puändikat juttu” väikese Roosi elust.
„Rõõmsad jutud tragist, uudishimulikust ja ettevõtlikust Roosist, kes teeb oma lapseasju ja vahepeal juhtub tal ka äpardusi, sest kõik ei tule alati välja nii, nagu ta eeldab,” kirjeldas Aidi Vallik.
Martnalased harjuvad kohustusliku jäätmeveolepinguga
Septembrist kehtib Martna vallas esimest korda korraldatud kohustuslik jäätmevedu, mis on välja vihastanud hulga kohalikke inimesi.
Kui üle 1500 elanikuga omavalitsustes on korraldatud jäätmevedu Eestis kohustuslik, siis alla 1500 elanikuga vald nagu Martna võib, aga ei pea prügivedu korraldama.
Kui korraldatud jäätmevedu ei ole, vastutab iga elanik oma prügi käitlemise eest ise. Sel juhul aga puuduvad omavalitsusel hoovad kohustada või kontrollida, kas inimesed ikka annavad oma jäätmed seadusekohaselt ära.
1. septembrist kehtibki Martna vallas korraldatud jäätmevedu, mida teostab Eesti Keskkonnateenused AS.
„Oleme osalenud korraldatud jäätmeveo ühishankes varemgi, kuid see on kahel korral nurjunud. Seekord oli ühishange edukas,” selgitas Martna vallavanem Tiiu Aavik.
Aaviku sõnul läks jäätmevedu vallas tänu hankele odavama
Hendrik Toompere „Soolo” ei ole kõige lobedam roog
Teisipäeval etendub Haapsalus Ühenduse R.A.A.A.M. lavastus „Soolo”, kus ainsa näitlejana astub publiku ette Hendrik Toompere.
„Soolo” on groteskielemente sisaldav irooniline draama, peategelaseks üliinimese kompleksiga püstirikas kollektsionäär. Ta jumaldab maalikunsti, ostes oksjonitelt kokku maailma pärle.
Koguja on leidnud originaalse viisi, kuidas samastuda vanade meistritega, kuidas teisaldada nende geniaalsust. Kuulsate kunstnike maale kulinaarselt töödeldes ja süües usub ta, et sel viisil omastab ta „kõik kunstiteostes peituvad vitamiinid”, s.o. loojate vaimse ja füüsilise energia.
Vormsi pidas kodanikupäeva
Vormsilased korraldasid nädala eest laupäeval rahvamajas kohaliku elu edendamisest kõnelemiseks mõeldud rahvakogunemise — kodanikupäeva, kus osales 30 inimest.
Selletaoline ettevõtmine oli saarel esimest korda, sõnas päeva korraldanud MTÜ Vormsi seltsi juhatuse liige Henry Timusk.
Timuski sõnul oli tagasiside äärmiselt positiivne. Inimesed ütlesid, et päev oli väga vajalik, andis huvitavat teavet; kõnelda sai asjadest, millest muidu räägitakse vähe; inimesed said oma mõtetele kinnitust.
Kodanikupäeva juhatas sisse Ants Rajando, kes andis lühiülevaate Vormsi kogukonna eripalgelisusest ja ajaloost.
Hästi organiseeritud võitlus oma õiguste eest lõppes talupoegade võidu ja paruni maade võõrandamisega, kõneles Rajando.