Andres Kampmann: Ühinemise õppetunnid

Kolme valla ühinemise ettevalmistus Lääne–Nigula vallaks käis Eestis enneolematu kiirusega. Aega oli vaid 1,5 kuud. Selle ajaga tuli korraldada rahvakoosolekud ja rahvaküsitlused, saavutada konsensus ühinemislepingus, investeeringutes, ühinemisraha jagamises; ette valmistada suur pakk vajalikke dokumente. Ühinemisprotsessi õppetundidest rääkis läinud nädalal Läänemaa omavalitsusjuhtidele Lääne–Nigula volikogu esimees Andres Kampmann.

Andres Kampmanni ettekannet 27. novembril Haapsalu kutsehariduskeskuses vahendas Lehte Ilves.

Et ühinemine sai nii lühikese ajaga teoks, on tähtis osa meeskonnal, kes hakkas ühinemist ette valmistama ja kes uskus, et ühinemisest saab asja. (Kolme valla esindajaist moodustati mitu komisjoni ja juhtkomisjon — L.I)

Ühinemisprotsessi juhtis tugev ja järjekindel eestvedaja — Nõva vallavanem Aldo Tamm. Palju oli abi protsessi kaasatud konsultantidest: Saue abivallavanem, doktorikraadiga õppejõud avaliku halduse alal Mikk Lõhmus ja koolituste ning konsultatsioonidega tegeleva Geomedia juhataja Rivo Noorkõiv.

Tänu Mikk Lõhmusele sai ühendvald väga hea ühinemislepingu.

Pingeline ajagraafik oli hea selle poolest, et polnud aega pikalt arutada. Keskenduda tuli lahenduste leidmisele ja vältida takerdumist detailidesse. Kasuks tuli osapoolte ausus kitsaskohtade arutamisel.

Eduks on vaja kaasata volikogud ja vallavalitsused, selgitada nii palju kui vaja, et kõigil tekiks ühine arusaam ega oleks eri suundadesse vedamist.

Tähtis on anda vallaametnikele kindlus tuleviku suhtes, siis ei teki vastutöötamist.

Kõrvale ei tohi jätta elanikke, tuleb pidevalt suhelda, teavitada, selgitada.

Ajakirjanikega suhtlemiseks määrasime ühe kontaktisiku — juhtkomisjoni esimehe Aldo Tamme. Nii sai avalikkus teavet ühe inimese käest, ei tekkinud eri arusaamu, infomüra, eri tõlgendusi.

Tänu tuleb avaldada Lääne Elule, kes kajastas sündmusi tasakaalukalt, ei otsinud intriigi ega muutunud kollaseks.

Õppetunnid

Tagantjärele tarkus on, et ühinemislepingusse tuleb panna kirja kõik kokkulepped, viimase pisiasjani. Kirja tuleb panna ka sellised asjad, mis tunduvad läbirääkimistel iseenesestmõistetavad; asjad, mis ei ole tekitanud vaidlusi.

Näiteks vallavanema valimine. Kõik olid arvamusel, et vallavanem valitakse konkursi teel, ja seda lepingusse ei pandud. Pärast valimisi aga istus volikogus palju neid, kes ei osalenud ettevalmistuses ja kellele ei olnud konkursi korraldamine enam iseenesestmõistetav.

Lõpuks suudeti ikka kokku leppida, et tehakse vallavanema konkurss. (6. detsembril avatakse ümbrikud, 9.–11. detsembril käivad vestlused ja 12. detsembril on volikogu — L.I)

Kitsaskohad

Takistusi tekkis seaduste tõttu.

Konsulteerisime omavalitsustega, kes on varem ühinenud, Türi näiteks juba kaheksa aastat tagasi. Selgus, et tollased küsimused on siiani lahendamata, muudatused seadustesse tegemata.

Kohati hämmastas ametnike asjatundmatus — näiteks ei tehtud vahet liitumisel ja ühinemisel. Taebla, Oru ja Risti vald ühinesid, st nad tegid seda võrdsetena. Liitumine tähendab, et üks on tugevam ja teine nõrgem.

Valitsuse poolt tuli üllatusi. Ministeeriumid tõlgendavad ühinemisprotsessi erinevalt, sellest võis aru saada, et valitsusel puudub ühtne arusaam protsessist. See näitab ka, et pole pikemat perspektiivi ega ole võimalik tulevikku kavandada.

Viljandlastega ühinemiskogemust vahetades oli tunda, et Viljandi maavalitsuse tugi oli väga tugev. Meie maavalitsuse puhul oli küll sõbralikku õlalepatsutust, aga praktilist tuge võinuks olla pisut rohkem. Kuigi ära ei öeldud, kui abi palusime.

Mis saab edasi

Selge, et kolme valla ühinemist jälgitakse tähelepanelikult nii Läänemaal kui ka terves Eestis. Pole ju enne nii kiiret ühinemist nähtud.

Ühinemislepingus on, et tuleb kolm teeninduspunkti: Linnamäel, Taeblas ja Ristil. Kuidas need hakkavad välja nägema ja mida tegema, selgub, kui kogu meeskond on paigas. Põhimõte on, et inimene saab oma kodu lähedal kõik asjad korda ajada, mitte ei pea näiteks Linnamäelt minema Ristile, sest seal töötab asjaomane spetsialist. Üks eeskuju on Taani virtuaalsed teeninduspunktid, kus inimesed saavad arvuti abil suhelda mis tahes vallaametnikuga ja saavad kõik asjad ühes kohas korda ajada.

Üks tähtis küsimus on, kuidas kolm valda nii kokku sulatada, et säiliks igaühe omapära.

Teha tuleb ühendvalla arengukava, eelarvestrateegia ja üldplaneering. Eelarvestrateegia tegemiseks on aega 60 päeva — liiga vähe nii mahuka ja tähtsa dokumendi kohta.

Peatähtis on, et elu ei läheks Lääne–Nigula vallas hullemaks. Töökultuur on olnud igas vallas isesugune, see peab paika loksuma.

Ebakõladega tuleb arvestada, neid tekib igal pool, aga kui meelsusega on korras, saab kõigest üle. Julgustan kõiki mõtlema suure Läänemaa moodustamisele.