Terviseamet juhib veekäitlejate tähelepanu asjaolule, et ülemineku periood, mille jooksul oli võimalik müüa kvaliteedile mittevastavat, kuid tervisele ohutut joogivett, on lõppemas, teatas terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri.
Alates 1. jaanuarist 2014 kaotab kehtivuse veeseaduse § 131 , mille alusel väljastas terviseamet viimasel kümnel aastal kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümise lubasid (KMTO load) neile joogiveekäitlejatele, kelle poolt müüdav vesi ei vastanud kvaliteedinõuetele indikaatornäitajate osas. “See oli vajalik, et anda joogiveekäitlejatele piisavalt aega joogiveekvaliteedi parandamiseks ning oli kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti vahel sõlmitud liitumislepinguga,” ütles Saluri.
Läänemaal on selliseid veemüüjaid praegu veel kaks. “Viimastel andmetel on Läänemaa veevärkidest indikaatornäitajatega, täpsemalt rauaga, probleeme olnud Kirbla ja Liivi küla veevärkides,” ütles terviseameti sisekommuniaktsiooni spetsialist Kairi Pikk. “Siiski on lootust, et pooleliolevate projektide raames saab mõlemas külas käesoleva aasta lõpuks joogiveega seotud probleemid lahendatud.”
Indikaatornäitajad mõjutavad vee organoleptilisi omadusi nagu lõhn, värvus, hägusus või maitse ning näitavad vee üldist reostust, kuid ei avalda otsest ohtu tervisele. Joogivee mittevastavus indikaatornäitajate osas on enamasti seotud ülemäärase raua-, mangaani-, ammooniumi- ja kloriidisisaldusega, mis on loodusliku päritoluga. Raua kõrgenenud sisaldus joogivees võib olla sageli tingitud ka torustike kehvast seisundist.
Veekäitlejate jaoks, kes varustasid joogiveega rohkem kui 2000 tarbijat, lõppes KMTO lubade väljastamine aastal 2008. Alla 2000 tarbijaga joogiveekäitlejate jaoks oli algseks tähtajaks jaanuar 2013, mil oleks pidanud nende poolt müüdav joogivesi vastama kõikidele kvaliteedinõuetele. Kuigi joogivee kvaliteet on Eestis aastate jooksul tunduvalt paranenud, pidevalt on rajatud uusi ja laiendatud olemasolevaid veevärke ning ehitatud kaasaegseid veepuhastusjaamu, olime 2012. aasta lõpuks olukorras, kus 11,7 protsenti tarbijatest said ikka joogivett, mis ei vastanud kvaliteedinõuetele, kuid oli tervisele ohutu.
Selliste veevärkide arvukuse tõttu muudeti 2012 lõpus veeseadust ja anti veekäitlejatele õigus taotleda müügilubasid kehtivusajaga 01.01.2014, mis oli liitumislepinguga algselt sätestatud.
Terviseameti andmetel oli seisuga september 2013 Eestis veel 177 veevärki (ca 10% tarbijatest), mille veekvaliteet ei vastanud kehtestatud nõuetele. Neil ettevõtetel on jäänud ainult paar kuud, et viia oma veevärgi vesi vastavusse kehtiva seadusandlusega, kuna kõik väljastatud KMTO load kehtivad kuni 1. jaanuarini 2014.
Juhul kui pakutava vee kvaliteet ei vasta 1. jaanuariks 2014 joogiveele kehtestatud nõuetele, alustab terviseamet kvaliteedinõuetele mittevastavat joogivett pakkuvate veekäitlejate suhtes riiklikku järelevalvemenetlust, mille raames on ametil õigus vastavalt veeseaduse sätetele koostada veekäitlejale ettekirjutus koos sunniraha hoiatusega ja/või alustada väärteomenetlust, mille puhul võib rikkujale määrata rahatrahvi.
kuidas Üsse küla solgi joogiveega on, vallavaene toomas lubas selle küla joogivee juba 1.5 aastat tagasi korda teha ja võttis isegi isikliku kontrolli alla, aga imet pole sündinud ja külaelanikud on sunnitud seda solki edasi tarbima, aga mis taebla meestel ridala rahvast, peaasi et, omal soe koht neljaks aastaks tühjade lubadustega jälle istmiku all