Ukrainas kirurgi kutse saanud arstid töötavad Haapsalus üldarstina, selgitas haigla ravijuht Kai Tennisberg.
Eestis on nõue, et eriarstina, sh ka kirurgina töötamiseks tuleb anda residentuuri– ehk erialaeksam. Et eksam on eesti keeles, eeldab see väga head keeleoskust.
„Nad tegutsevad aktiivselt, et eesti keel selgeks saada,” ütles Tennisberg.
Üldarstina haigla vastuvõtus või palateis töötamiseks residentuurieksamit vaja ei ole.
Haapsallu tuli noor abielupaar kahe lasteaiaealise lapsega. Varem töötasid nad Ukraina suures tööstuslinnas Dnepropetrovskis kirurgina.
Lukinov ütles, et kuigi Eestis saavad arstid paremat palka, ei olnud see peapõhjus.
„Ukrainas on probleeme ökoloogiaga, meie tahtsime oma lastele puhast elukeskkonda,” ütles Glib Lukinov.
Läänemaa haiglaga on nad rahul: vastuvõtt oli soe, haigla on apratuuriga hästi varustatud, haiglate vahel on hästitoimiv infovahetus.
Et Ukraina arstidel on ajutine tööluba kaheks aastaks, ei tee nad esialgu pikki plaane.
„Õppida keelt ja ära teha erialaeksam,”ütles Lukinov. Ta lisas, et oma tuleviku tahaksid nad siduda siiski Eestiga.
Tennisberg meenutas, et mitu aastat tagasi käis Haapsalus anestesioloogina tööl üks Ukrainast Eestisse tulnud arst. Et tema põhitöökoht oli Ida–Tallinna haiglas, ei võinud ta mujal töötada kui selles haiglas, mille määras tööluba.
„See noormees on nüüdseks nii kaua Eestis olnud, et tal on alaline tööluba ja ta käib nüüd jälle ka meil valves,” ütles Tennisberg.
Tennisberg ütles, et rohkem arste ei ole välismaalt tulemas, aga eriarstidest on haiglas puudus küll.
„Arste on kogu aeg puudu,” ütles Tennisberg.
