PKC pidi tooma Haapsalu tehasesse tööle välismaalasi

PKC Haapsalu tehases töötavad lätlased ja leedukad, sest kohapealt ei ole ettevõttel õnnestunud töötajaid leida.

„Eelkõige põhitööjõud — juhtmeköidiste valmistajad. Üle kümne ja alla saja, paarikümne ringis, ütleme nii,” rääkis PKC Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov.

Üldse töötab Haapsalu tehases Volkovi sõnul u 350 inimest.

Välistööjõud saabus kuu tagasi ja jääb siia vähemalt seniks, kuni tellimusi on palju ja tehase töömaht suur — Volkovi sõnul aasta lõpuni kindlasti.

Pikas plaanis värbab PKC aga teistest riikidest seni, kuni kohalikud tööd ei taha.

„Loomulikult ei tahaks me seda teha. Välistööjõud on kallim,” nentis Volkov.

Piirivalveameti andmeil ei tule Eestis töötavale Euroopa Liidu kodanikule maksta kohalike omast erinevat palka.

Kas lätlastele ja leedulastele makstakse kodust kaugel töötamise eest palka enam kui läänlastele või maksab PKC sõidu– ja elamiskulude eest Haapsalus, ei soostunud Volkov avaldama. „Eri momendid,” ütles ta.

Volkov lisas, et seda, miks kohalikud ise tööd ei soovi, tuleks küsida saja tuhande Soomes töötava eestlase käest.

Volkovi sõnul on PKC Haapsalu tehasesse edutult töötajaid otsitud terve see aasta. Ka praegu otsib ettevõte töötajaid juurde.

Neile, kes on valmis sõlmima tähtajalise lepingu kuni veebruari lõpuni 2014. aastal, lubab firma CV keskuse töökuulutuses maksta 200 eurot värbamispreemiat.

PKC nõuab juhtmeköidiste valmistajalt vaid korrektsust, täpsust, põhiharidust ja valmisolekut vahetustega tööks.

Eelmisel nädalal teatas ka restorani Kärme Küülik omanik Jaanus Kalm, et otsib kokki, ettekandjaid ja koristajaid, kuid kohalikud ei ole neist ametitest huvitatud.

Lihttööliste leidmisega on juba aastaid hädas Nurme vabrik. „Lätist pole hakanud tooma ega plaanigi, aga keeruline on ka meil,” sõnas vabriku personalijuht Merle Peeterson.

Peetersoni sõnul teeb ettevõte õmblejate leidmiseks tihedat koostööd töötukassaga, aga töötajaid on ikka puudu. „See ei ole atraktiivne töö,” nentis ta.

Läänemaal oli septembrikuu jooksul töötuna arvel 648 inimest, kellest 141–le maksis riik töötutoetust ja 144–le töötuskindlustushüvitist.

Töötukassa Läänemaa osakonna juhi Evelin Kullisoni sõnul on PKC pöördunud abipalvega ka nende poole. Töötukassa saadab ettevõttele pidevalt statistikat selle kohta, kus on enim töötuid.

„Päris igaühele see töö ei sobi, sest see on kahes vahetuses,” ütles Kullison.

Tööpäevad kestavad varahommikust lõunani või lõunast hilisõhtuni. Kullisoni sõnul ei võimalda ühistransport sellistel kellaaegadel paljudest Läänemaa kohtadest Haapsalus tööl käia.

Väikeste laste vanematele ei sobi PKC tööajad, sest need ei kattu lasteaia tööaegadega.

Töötuse määr on Läänemaal masueelselt madal — 4,2 protsenti. Augustis, mil töötus jõudis 4,4 protsendini, kirjutas Lääne Elu, et töötute osakaal on jõudmas stabiilse alampiirini.

See tähendab, et inimesed, kes tahavad tööd teha, on selle ka leidnud, ning tehased ei saa laieneda ega uued ettevõtted tegutsema hakata, sest tööjõudu pole enam võtta.