Pressinõukogu arutas Vändra vallavanema Peeter Reimanni kaebust Postimehes ilmunud artiklite peale ja leidis, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.
Vändra vallavanem esitas kaebuse 9. juulil ilmunud artikli „Valimisseadus lubab väikevaldadest üle sõita”, 15. juulil ilmunud artikli „Volinik süüdistab Vändra vallavanemat mõjuvõimuga kauplemises” ja 17. juulil ilmunud artikli „Kuidas püsida vallavanema toolil 20 aastat?” peale. 9. juuli artikkel on sellest, et Vändra vald ei soovi Kaisma vallaga sõlmitud liitumislepingut täita ja tahab kaotada ühe valimisringkonna. 15. juuli artiklis räägitakse Vändra vallavolikogu ees seisvast hääletusest valimisringkondade kohta ning volikogu liikmete ja vallajuhtide arvamusest selles küsimuses ning väidetavast vallavanema poolt mõjutamisest. 17. juuli artiklis on juttu 20 aastat ametis olnud Vändra vallavanemast, kelle kohta ümberkaudsete omavalitsuste juhtidel on välja kujunenud lehe väitel mitte just positiivne arvamus.
Vändra vallavanem Peeter Reimann kaebas, et 9. juuli artiklis olid kommentaarid inimestelt, kes olid liitumislepingus sisaldunud kahe valimisringkonna poolt, ühe ringkonna toetajatelt kommentaare ei olnud. Kaebaja hinnangul sisaldas 15. juuli artikkel asju, mis ei vasta tõele. Kaebaja ei ole rahul, et ei saanud peale 9. juuli artikli ilmumist võimalust vastulauseks. Kaebaja leidis, et artiklid on kirjutatud erapoolikult ja eelistades avaldada üksnes ühe poole seisukohti.
Postimees vastas, et Postimehe ajakirjanikud üritasid mitme nädala jooksul korduvalt kaebajalt kommentaari saada. Leht märkis, et artiklid sisaldavad erinevate poolte arvamusi. Postimees tunnistas, et eksis volikogu liikme Andres Tamme nimega, kuid parandas selle veebiartiklis. Postimees esitas pressinõukogule ka diktofonisalvestused.
Pressinõukogu otsustas, et Postimees ei rikkunud head ajakirjandustava. Pressinõukogu hinnangul on antud sõna erinevatele osapooltele ning Postimehe ajakirjanikud püüdsid saada ka vallavanema sisulist kommentaari.