Kullamaa metsakasvataja Lembitu Tverdjanski hoiatab, et Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks tammesalu kasvatada ei olegi nii lihtne, kui esmapilgul paistab.
Viimasel ajal on olnud juttu Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks tammepargi või –salu istutamisest. Kuna olen pikka aega tammetaimi kasvatanud ja metsa istutanud, julgen anda mõned soovitused.
Kuni lumeni saab veel tõrusid korjata vanade tammede alt. Ei soovita neid säilitada kevadeni, kadu on suur. Kui pole võimalik maha külvata, siis on säilitamine võimalik ainult nõus segus liivaga maa sisse kaevatuna.
Külvata tuleks kohe sügisel 6–10 cm sügavusele, soovitav ridadena, kus tõrude vahe on u 5–6 cm ja ridade vahe 10–12 cm. Soojal sügisel võivad tõrud idanema hakata, sellest pole midagi. Hiirte vastu, kes püüavad tõrusid oma sahvritesse koguda, tuleks maapind katta tihedalt u 5 cm paksuselt peenestatud kuuseokstega või tiheda traatvõrguga. Võib kasutada ka parajat kihti kuivatatud haralisi männikäbisid.
Ei ole hea mõte tõrusid sügisel pottidesse külvata ega neid aknalaual kasvatada, nagu ühes koolis plaaniti. Meie laiuskraadi puude füsioloogiline nõue on oma arengus üle elada külmaperiood. Eriti vajavad seda esimese aasta tõusmed. Talvine vee transpiratsioon nõrgestab neid niivõrd, et kevadel nad hukkuvad või kiratsevad pool suve, kasv jääb nõrgaks, seega lähevad järgmisele talvele kurnatuna vastu.
Sealjuures on aega isegi vähe. 2018. aasta kevadeni, kui peaksime taimed pargiks istutama, on ju ainult neli suve kasvuaega. Kahel esimesel aastal on tamme kasv väga aeglane, nad saavad u 10–12 cm kõrguseks. Nelja–aastastena ei saa nad kuidagi üle 40–50 cm kõrgeks. Kujutame nüüd ette pliiatsijämeduste alla põlvekõrguste vitsade mahaistutamist. Nad ei paista rohust väljagi!
Et asja natukegi parandada, mõned soovitused: kaks esimest aastat tuleb lava või peenar tammekülviga katta looriga või kiletunneliga (tingimata hea õhustatusega!). Kile või loor tuleb eemaldada hiljemalt augusti alguses, et puukesed jõuaksid sügiseks õigel ajal puituda. Kõige halvem on kilet peal hoida sügiseni, puukesed kasvavad edasi, jäävad puitumata ja hukkuvad esimeste külmadega. Seepärast võib ka väetada ainult juuli keskpaigani, hiljem võib lisada ainult kaaliumväetist, mis suurendab külmakindlust.
Kolmanda aasta kevadel tuleb taimed koolitada, st välja kaevata, juur kärpida u 1/3 jagu, et juurestik hargnema hakkaks, ja istutada nn puukooli. Ridade vahe võiks olla nüüd 25–30 cm ja taimede vahe reas u 20 cm.
Nüüd tähelepanu! Iga puutaime päikesepoolsele küljele 2–3 cm kaugusele tüvest tuleb lüüa maasse 5–6 cm jämedune vai pikkusega u 1,5 meetrit. Sobib müügil olev pikuti poolitatud immutatud aialipp. Seda nimetatakse ajepuuks. Nimelt vajab tamm heaks kasvuks tüve külgvarju, kuid pealt peab langema täisvalgus. Tuntud on vana metsakasvatajate ütlus: „Tamm tahab kasvada kasukas, kuid palja peaga.”
Kasutades ajevaia kasvatab tamm tüvekest otse vaia varjus üles. Tüvi ei hargne ja seetõttu kasvukiirus suureneb, sest energiat ei kulu külgokste kasvatamiseks.
Kullamaa arboreetumi puukoolis tehtud katsete põhjal olid kolmanda aasta juurdekasvud neil taimedel 30–55 cm pikad ja pürgisid vaia varjus otse üles nagu pilliroog, ilma ühegi külgvõrseta. Neljandal aastal olid aastavõrsed juba 50–80 cm pikad. Istikud peavad kahest–kolmest kohast olema üsna tihedalt kepi külge seotud. Selle meetodiga võib meie tingimustes saada 4–5 aastaga 1,5–1,8 m kõrgusi tammeistikuid.
Teine võimalus õigeks ajaks pargiks sobivate istikute saamiseks on rajada puukool sobiva suurusega kilekasvuhoonesse.
Tuleks hakata ka selle peale mõtlema, kas tahetakse rajada park või metsasalu. Puid võib olla ühtviisi 100 või 200, kuid park nõuab hoopis teistmoodi lähenemist. Sellest oleneb, kas inimesed hakkavad seal käima või mitte. Park koosneb paljudest elementidest — puiesteed, teerajad, õitsvad põõsad, puhkevõimaluseks pingid, veesilm, vaateobjektid teekäänakute taga, olgu või jändrik põlispuu või kivirahn.
Kui võrdleme metsasalu Kastani tänava kandis väikelastekodu kõrval ja Paralepa metsa, siis esimeses lihtsalt jalutavaid puhkajaid eriti näinud ei ole, Paralepas küll, sest seal on teerajad ja põlispuud.
Üks on kindel — meie karmides tingimustes tuleb mõlemal juhul puude istutamisel need toestada vähemalt kahe, soovitav kolme tugipuuga. Need peaksid olema soovitavalt immutatud 5–6 cm jämedused ja vähemalt 1,8 m kõrged.
Teine võimalus, nagu seda tehakse Saksamaal tootmismetsades, on jätkata ajepuudega tamme kasvatamist. Eeltoodud viisil kasvatatud tammeheistrid istutatakse seal metsakultuuriks ja paigaldatakse 2,5–3 m pikkused vaiad jällegi tüve päikesepoolsele küljele. Eesmärk on saada sirge, oksavaba tüvi vähemalt esimese palgi ulatuses.
Ka meie mälestussalud ja pargid võivad aga ju olla sirgetüvelised. Jõudu tööle!
Lembitu Tverdjanski,
metsakasvataja
Tänud, Lembit, asjaliku kirjatüki eest! Loodan et leht tellib veel midagi nii asjalikult mehelt.
Ka nn. Kastani metsas jalutatakse. Enne mustikataimede mahatrimmerdamist jalutati rohkemgi. Ei tea, keda need mustikad segasid.