Martnas tõotab tulla tasavägine valimisvõitlus kolme enam–vähem ühepikkuse nimekirjaga erakonna ja neli aastat võimul olnud valimisliidu vahel.
Neli aastat tagasi väljas olnud Reformierakonnale ja Keskerakonnale on lisandunud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL).
EKRE on välja pannud kuus kandidaati, Reformierakond kuus, IRL kaheksa; valimisliidus Koostöö kandideerib üheksa inimest. Keskerakonna nimekirjas kandideerib nagu neli aastat tagasigi Arvo Kirs.
Kandidaate on nelja võrra rohkem kui neli aastat tagasi, volikogu kohtade arv aga on kahanenud üheksalt seitsmele.
Kokku on kandideerimas 30 inimest, konkurss volikokku on 4,3 inimest kohale. Neli aastat tagasi oli 26 kandidaati, konkurss oli 2,9 inimest kohale.
Kandideerivad kõik praeguse vallavolikogu liikmed.
Praegune vallavanem Tiiu Aavik prognoosis, et valimisprotsent tuleb suurem kui eelmistel valimistel.
„Nimekirjad on pikad. Igaühel on kuskil mõni tuttav või sõber. Valimistega ühel ajal on rahvaküsitlus ühinemise kohta. See peaks ka rahvast välja tooma,” ütles Aavik.
Neli aastat tagasi käis Martnas valimas 51,58% valijaist, mis jättis Martna Läänemaa kõige väiksema valimisaktiivsusega vallaks. Maakonna suurima valimisaktiivsusega vald (81%) oli toona Vormsi, 58,88% oli maakonna keskmine.
Kes saab vallavanemaks
Ainsa vallavanema kandidaadina on välja öeldud praeguse vallavanema Tiiu Aaviku ja vallavolikogu esimehe kandidaadina praeguse esimehe Hardi Rehkalti nimi.
Valimisliidus Koostöö kandideeriv Aavik on nimekirja kandidaat vallavanema kohale.
Neli aastat tagasi Martnas enim hääli kogunud Aavik ütles, et volikogu esimeheks ta ei hakka, aga peab eetiliseks, et vallavanem teeks läbi ka valimiste kadalipu.
„Lihtne on tulla nurga tagant, teadmata tegelikku toetust,” sõnas ta. 2009. aastal toetas Aavikut 45 inimest.
Keskerakondlane Arvo Kirs ütles, et praegune vallavanem on hakkama saanud. „Ei kipuks teda kangutama. Öeldakse, et uus luud pühib paremini, aga mitte alati,” lausus Kirs.
Kirs ise on vallavolikogusse pääsenud varem kaks korda, ka üksikkandidaadina, mitte parteinimekirjast.
EKRE pooldab küll vallavanema valimist konkursiga, aga ei välista Aavikut vallavanema kohal, ütles EKRE Martna piirkonna juht Raimond Danilov.
Ainsana ütles Reformierakonna nimekirjas kandideeriv Tanel Tiisler, et vallavanem tuleks sisse tuua. „Et ta näeks valda teise pilguga,” sõnas ta.
IRLi esinumber Arvo Ninn ütles, et vallavanem tuleks leida konkursiga. „Omade seast ei taha praegu kedagi välja käia,” sõnas ta.
Hardi Rehkaltit näeb uue esimehena EKRE, kelle nimekirjas neli aastat tagasi valimisliitu kuulunud Rehkalt nüüd on.
„Ta on hästi hakkama saanud,” ütles Raimond Danilov.
Valimisliit Koostöö paneks volikogu juhtima kandidaadi, kes kogub kõige rohkem hääli.
Sedasama teeks ka Reformierakond.
Arvo Ninni sõnul on neil oma nimekirjast vallavolikogu esimehe kohale rohkem kui üks kandidaat, aga eks valimised näita, kellele koht saab.
Konkurent või kaaskodanik
Reformierakond on Tanel Tiisleri sõnul nõus tegema koostööd kõigi erakondadega, aga mitte valimisliiduga, sest „erakondadel on sarnased valimisplatvormid”.
Ometi peab Tiisler valimisliitu konkurendiks, kellel on oma kindel valijaskond ja „pukis olnutena” ette näidata neli aastat stabiilset valitsemist.
EKRE piirkonnajuht Danilov ütles, et koostööpartneritena on eelistatud kõik.
Danilovi sõnul ei käsitleta kedagi konkurendina, sest eesmärk on Martna valla heaolu.
„Isiklikku või erakonna asja asja siin ei aeta,” sõnas ta.
Küsimusele, miks on välja mindud partei egiidi all, vastas Danilov, et ollakse erakonna liikmed.
IRL on nõus koostööd tegema kõigi jõududega, kõige tugevamaks vastaseks peetakse valimisliitu.
Arvo Ninni sõnul on liidus üle valla kandidaate, nii et toetajaid on igast nurgast. „Soliidne nimekiri on. Vanad, tuntud nimed. Meil on värsket verd rohkem,” lausus Ninn.
Tiiu Aavik ütles, et vaatab teistes nimekirjades kandideerijaid kui kohalikke elanikke, mitte kui parteisõdureid.
„Tugevad nimed on Rehkalt ja Ninn. Kui oleksime nendega ühe laua taga, oleksid helged pead koos,” sõnas Aavik.
Neli aastat tagasi pääses Martnas volikokku seitse liiget valimisliidust ja kaks liiget Reformierakonna nimekirjast.
Mida lubatakse: Kesk– ja Reformierakond
Keskerakondlane Arvo Kirs ei luba suurt midagi: „Ma olen üksipäini, mida ma luban. Need, kes mind valivad, teavad mind nagunii.”
Kirsi sõnul oleks isegi kõlvatu losse lubada, kui on ette teada, et sellele pole katet.
Reformierakond tahab koostöös omanikega korda teha Martna tondilossid: kaks teeäärset tühja kortermaja, varisemisohtliku saunahoone ja veel kaks räämas maja Martna keskuses.
Samuti lubatakse hakata maksma muusika– ja spordikooli kohatasu, mida seni ei ole vald teinud. „Meil on noori sellepärast vallast minema läinud,” sõnas Tanel Tiisler.
Summa jääks 2000 euro kanti aastas ega tohiks vallale üle jõu käia, ütles Tiisler.
Samuti lubas Tiisler, et transporditoetust hakkavad saama ka kõrgkoolides õppijad.
Kindlasti tuleb leida otstarve tühjalt seisvale kaarhallile, mis ehitati rahvamajaks, läks erakätesse, siis ostis vald selle ära ja lasi korda teha, aga hoone seisab kasutuseta.
„See ettevõtmine raha ei vaja, ainult pea tuleb tööle panna,” sõnas Tiisler.
Sünnitoetuse lubas Tiisler välja maksta korraga, mitte kahes jaos nagu seni, ning tõsta seda 192 eurolt 300 eurole.
Soojahinna allaviimiseks lubas Tiisler otsida võimalusi Martna katlamaja renoveerimiseks, et see puudelt ja kivisöelt üle viia hakkepuidule.
Mida lubatakse: Koostöö, EKRE ja IRL
EKRE valimisplatvorm keskendub rohkem vabaduse aatele. „Pöördumises ei ole lubadusi teedeehituse, tänavavalgustuse ja bussijaamade kohta sellepärast, et peame loomulikuks, et need küsimused on iga vallavolikogu liikme südameasjad. Samuti peame loomulikuks kooli ja lasteaia säilimist,” sõnas Raimond Danilov.
Nimekirja tugevuseks peab Danilov tõika, et ollakse valmis täitma kõiki ametiposte tulevase vallavolikogu töös: juhtima volikogu ja kõiki komisjone.
IRLi esinumber Arvo Ninn neli aastat tagasi ei kandideerinud, nüüd tegi ta seda, sest „kurb on vaadata, kuidas vald jookseb inimestest tühjaks”.
Et keegi jääks maale, peab olema elamine odav, ütles Ninn.
IRLi põhilisim valimislubadus ongi viia alla küttekulud, et inimesed ei põgeneks korrusmajadest, sest ei suuda maksta, ja tuua sinna rahvast juurdegi. Kuidas küttekulud alla viiakse, Ninn ei öelnud, aga kinnitas, et ideed on olemas.
Ka tahab IRL neli aastat tühjalt seisnud kaarhallile elu sisse puhuda ja leida lastele muud tegevust kui arvutimängud. „Pallimängud, lauatennis, koroona,” loetles Ninn.
Peale selle lubas Ninn, et Martna bussipeatuses ei pea bussiootajad enam püsti seisma, sest istekohad on hõivanud „norus peaga” inimesed.
„Neile tuleb leida teine istumiskoht,” sõnas Ninn.
Neli aastat võimul olnud valimisliit Koostöö toonitas toona Tiiu Aaviku suu läbi, et tähtis pole võim, vaid vald, ja ütles lubaduste kohta, et enne, kui pole selge uue aasta eelarve, oleks vastutustundetu midagi kindlat lubada.
Nüüd lubas Aavik, et jätkuvad kõik algatatud ettevõtmised: maksta sünni– ja koolitoetust ning koolilõunat, osaliselt lasteaialaste toidu eest jms.
Plaanis on soojustada koolimaja katus ja vahetada välja saali radiaatorid, soojustada lasteaed ja vahetada lasteaia katus, jätkata supi– ja Kasari kandi kaubaringiga ning säilitada postkontor.
Martna valgustuse uuendamine on alanud, Kirna ja Rõude ootavad järge.
Teede mustkatte alla viimine sõltub riigi rahast. Kui see väheb, siis asi venib, ütles Aavik. Prioriteet on aasta ringi kohapeal elavate inimeste koduteed, et „inimene saaks muda ja poriga välja”.
Aavik lubas renoveerida Martna soojatorustiku ja katlamaja nagu Tiislergi, kolida avatud noortekeskuse vallamaja keldrist esimesele korrusele ja remontida vallamaja.
Nagu Tiislergi lubas Aavik otsida võimalusi valla tondilosside lammutamiseks.
Läbirääkimised käivad, et alles jääks Rõude kauplus, mida tarbijate ühistu ei pea kasumlikuks, nii et pood pidi kinni pandama juba 1. septembrist.
Nüüd arutatakse võimalust maja ühistult ära osta ja ise poepidaja leida, sõnas Aavik.
Kas ühineda või mitte
Ühinemise asjus on võtnud seisukoha kõik jõud, seda enam, et koos eelhääletusega algas Martnas liitumise teemal rahvaküsitlus, mis kestab valimispäeva lõpuni.
„Reformierakonna seisukoht on kuulata rahvast ja käituda selle järgi,” sõnas Tanel Tiisler.
Tiisler lisas, et natuke tahaks ka vaadata, kuidas läheb Lääne–Nigulal, aga varem või hiljem tuleb ühinemine siiski päevakorda, sest rahvaarv väheneb.
EKRE näeks Martnat edaspidi pigem iseseisva vallana. Kui teisiti ei saa, peaks ühinema Ridala ja Haapsalu, mitte Lõuna–Läänemaa poole, sest martnalased on harjunud sinnapoole käima ja Lihula poolt „jääb jõgi vahele”.
Kui „jõeäärsed” tahavad siiski Lihula poole, ei saa neid keelata, sõnas Danilov.
Arvo Kirs on liitumise veendunud pooldaja, sest ta ei näe mõtet nii väikesel vallal. Kirs ei näe teist võimalust kui ühineda Ridalaga, aga haldusreform tuleks ette võtta laiemalt.
„Heal juhul kaks, paremal juhul üks vald Läänemaal. Pole ju elanikke,” sõnas Kirs.
Tiiu Aavik ütles ühinemise kohta, et toimitakse nii, nagu rahvas ütleb.
Isamaa Ja Res Publica Liit
Nr 101 Arvo Ninn
Nr 102 Oliver Tammemägi
Nr 103 Rama Põllumäe
Nr 104 Anu Rankla
Nr 105 Eevi Rätsep
Nr 106 Indrek Urbas
Nr 107 Reelika Toom
Nr 108 Marika Ütsik
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Nr 109 Raimond Danilov
Nr 110 Sander Jõemaa
Nr 111 Toomas Merila
Nr 112 Katrin Põldsepp
Nr 113 Hardi Rehkalt
Nr 114 Merilin Saska
Eesti Reformierakond
Nr 115 Mariliis Vahar
Nr 116 Tanel Tiisler
Nr 117 Jaana Võigemast
Nr 118 Kadri Pärimets
Nr 119 Sten Nitov
Nr 120 Heldia Veersalu
Eesti Keskerakond
Nr 121 Arvo Kirs
Valimisliit Koostöö
Nr 122 Tiiu Aavik
Nr 123 Jaan Esko
Nr 124 Marge Kanna
Nr 125 Ants Maripuu
Nr 126 Maimu Neuhof
Nr 127 Ene Pallas
Nr 128 Vello Pukk
Nr 129 Varje Sander
Nr 130 Halja Veersalu
Allikas: vabariigi valimiskomisjon
vähemalt lubas Aavk, et saan oma elatise rahad kätte…