Kohtu ette on jõudmas üheksaliikmeline Leedust pärit isikute grupp, mille liikmed petsid Eesti erinevates kohtades, sealhulgas Haapsalus inimestelt raha välja.
Lääne prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talitus saatis eile Lääne ringkonnaprokuratuuri kohtueelse menetluse kokkuvõtte, mis käsitleb petukõnedega kannatanutelt raha välja petnud Leedust pärit üheksaliikmelise grupi tegevust.
Kohtueelse menetluse kokkuvõtte järgi on kõigile üheksale isikule esitatud kahtlustus kelmuste toimepanemises ning sellest tulenevalt lisaks ka kuulumises kuritegelikku ühendusse, mis oli moodustatud kõnealuste kelmuste toimepanemiseks. Nimetatud grupp pettis 2013. aasta kevadel ja suvel inimestelt raha välja Eesti erinevates kohtades.
Kuritegeliku ühenduse all peetakse silmas kolmest või enamast isikust koosnevat püsiva ülesannete jaotusega ühendust, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud vähemalt teise astme kuritegude toimepanemisele. Karistusseadustik näeb selliste kuritegude eest süüdimõistmisel ette kolme- kuni kaheteistaastase vangistuse.
Tänavu kevadel ja suvel helistati Eesti erinevais paigus vene keelt kõnelevatele inimestele ja teatati, et lähedasega on juhtunud õnnetus, ta on põhjustanud liiklusõnnetuse ning problemaatiline olukord on võimalik lahendada, kui maksta teatud summa. Esitatud lood varieerusid oma sisult, kuid kokkuvõtvalt selgitati, et raha mittemaksmise korral ohustab lähedast kriminaalmenetluse alustamine ja võimalik on vabaduse kaotus. Selliselt loodi olukorrast ebaõige ettekujutus ja tegeleti raha väljapetmisega.
Menetluse käigus tegeleti juhtumitega, mis olid aset leidnud Haapsalus, Tallinnas, Pärnus, Tapal, Rakveres, Järvamaa Albu vallas, Raplas, Tartus, Maardus, Sauel, Paldiskis ja Sillamäel.
Kokku kahtlustatakse kõnealuses kriminaalasjas üheksat inimest 39 kuriteoepisoodi toimepanemises, millega tekitati kannatanutele varalist kahju kokku ligi 52 000 euro suuruses summas.
“Kuritegeliku grupi liikmetele jälile jõudmine ja nende kiire tabamine osutus võimalikuks tänu kõigi nelja prefektuuri erinevate analoogsete kuritegudega tegelevate üksuste tihedale koostööle,” ütles Lääne prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht Margus Sass. Ta lisas, et kuritegelikku ühendusse kuulusid Leedust pärit naised ja mehed: 18-aastane Kornelijus, 20-aastased Edvinas, Ernestas, Edgaras, Kristine ja Laurita, 30-aastane Deivis, 35-aastane Deivydas ja 36-aastane Jordanas, keda omavahel ühendavaks jooneks on see, et keegi neist ei tööta ning enamik neist on pärit Leedu ühest linnast.
“Kuriteod, mille toimepanemisel esinetakse ametnikena, puudutavad peale konkreetse kannatanu ka riiki tervikuna, sest kurjategijate käitumine kahjustab üldist julgeolekut ja turvatunnet, õõnestab usaldust politsei suhtes,” lisas Margus Sass. Näitena tõi ta juhused, kus kirjeldatud juhtumite eeluurimise käigus keeldusid kannatanud uskumast, et seekord on tegemist politseiametnikega, mitte libakõnesid tegevate Leedust pärit isikutega. Kannatanuid tuli veenda ja neile tõestada, et politsei püüab neid abistada, juhtumit lahendada ning tegemist ei ole järjekordsete petistega.
Lääne Elu kirjutas 20. aprillil libakõnede tegijaist, sh kahest haapsallasest, kes kurjategijaile ka raha maksid.
