Dethvipera — radioaktiivne rästik. Pärit aiamajast. Muusikale piire ei sea.

Täna algas viiepäevane turnee viies linnas. Eelmisel laupäeval ilmus digitaalselt nelja looga EP „Injection”. Haapsalu päritolu metal–bänd Dethvipera surfab laineharjal.

Dethvipera alustas tegutsemist 2010. aasta 2. jaanuaril, mil seni kahekesi kitarrimängu harjutanud Andrei Polovnjov (20) ja Kauri Sinkevicius (21) otsustasid, et on aeg bänd kokku panna.

Eneselegi ootamatult leidsid nad juba tollal väga hea trummari Tanel Palmroosi (20). Basskitarri mängib Rauno Saarniit (18).

Bändi nimi sündis ühisloominguna. „No ei tahtnud panna Church of Death või mingit sellist tavalist metal–bändi nime, mis inimestel kohe meelest ära läheb,” selgitas Polovnjov.

Eri sõnu kombineerides sündis Dethvipera, mis tõlkes tähendab radioaktiivset rästikut.

Juba bändi teisel elupäeval sündis esimene lugu. Kuu aega hiljem oli esimene kontsert. 2010. aasta lõpus astus mikrofoni taha Kris Kirs (20) ning asuti hooga esinema ja lindistama.

Esiti tehti bändi naiste, nüüd muusika pärast

Bändimeeste endi sõnul jäi muusikuelu metsikum pool koos ohtra alkoholi ja groupie’dega esimestesse tegutsemisaastatesse maha.

Bändi kitarrist Kauri Sinkevicius tunnistas, et tema hakkas küll alguses bändi tegema selleks, et naisi saada, aga nüüd on hoopis olulisem bändiga kuhugi jõuda. „Tahaks, et keegi väärtustaks seda, mis me teeme,” lausus ta.

Ka trummar Tanel Palmroos kinnitas, et bändimehed on maha rahunenud ja seiklusest tähtsamaks on saanud muusika. Siiski kinnitasid kõik noormehed muigel sui, et kogu muusika tegemisega kaasnenud seiklus on märkimisväärne.

Kui algusaastail juhtus, et lavale astudes oli silm nii udune, et esimese katsega ei õnnestunud kitarrijuhet võimuga ühendada, siis nüüd jäetakse peo pidamine kontserdijärgsesse aega.

„Sõu ei tohi mitte mingil juhul kaotada,” märkis Palmroos.

EP välja anda oli Dethviperal plaanis juba mullu augustis. Kirsi sõnul said nüüd linti hoopis teised lood kui need, mis algul valikus olid, sest proovides tekkis lugusid järjest juurde.

„Juuli alguses siis võtsime ennast kokku ja tegime iga päev ja niimoodi kogemata saigi valmis,” lausus Kirs.

Kõik lood on bänd lindistanud oma isiklikus stuudios ehk Kris Kirsi aiamajas. Stuudios on arvuti ja kitarriplokk.

Sinkevicius märkis, et temalt on küsitud, millises stuudios nad nii hea heli on saanud. Küsijad saavad lihtsa vastuse — põlve otsas.

„Oleme kuidagi leidnud oma lahendused, et vältida kulusid, sest ega me ole kõige rikkamad noored mehed,” lisas Kirs.

Füüsilisel kujul nelja looga plaati ei ole, aga huvilised saavad seda bändi koduleheküljel kuulata. Kui lindis olevaid lugusid rohkem koguneb, tahab Dethvipera ka täiskogumiku välja anda, aga millal see juhtub, ei osanud bändiliikmed prognoosida.

Laulud jutustavad lugusid, mida igaüks ei mõista

Muusikaliselt end liigitada bändipoistele ei meeldi. Nad ütlevad, et laias laastus viljelevad nad metal’it, aga kuna spetsiifilisemate stiilide vahel on piirid nii hägused, siis jätavad nad liigitamise kellegi teise hooleks.

„Me ei ole metal’is nii kinni, usume, et asi võiks meloodiline olla. Ega meil neid neete ja kette ka kuskil ripu, tavalised kutid oleme,” selgitas Palmroos.

Sinkevicius ütles, et lugusid mõeldes on nad spontaansed ja teevad täpselt seda, mis neile parajasti pähe tuleb ja meeldib — kas või diskot ja ballaade.

Muiates lisas ta, et õnneks pole kellelgi veel süldimõtteid tulnud ja et bluusi nad ka ei mängi.

Dethvipera lugude muusika sünnib koostöös ja hiljem teeb Kirs sõnad.

„Mul on tavaliselt mingi suurem pilt, näiteks muinasjutt silme ees ja peidan selle sõnade taha ära. Kes teab lugu, saab ehk kohe aru, aga kes ei tea, sellele ei pruugigi sõnad midagi tähendada,” kirjeldas ta loomeprotsessi.

Läbivat teemat bändi lugudes ei ole, sest see läheks laulja sõnul igavaks.

Kui noormeeste esimene eeskuju ja ühine lemmik oli algajaile metal–bändidele üsna traditsiooniline — Metallica —, siis nüüd kuulavad nad mitmesugust muusikat.

Polovnjov kuulab kodus dubstep’i, Kirs eelistab proge-rock’i, aga kui koos peole sõidetakse, pannakse põhja hoopis Snoop Doggi räpp.

„Meil pole piiranguid, ei keela üksteisele eri stiile,” naljatas Sinkevicius.

Uuel nädalal ootab Dethviperat elu esimene turnee. Koos ansamblitega Infected Anthem, Infektsioon ja The Pedestrian Hit Squad esinevad nad Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus ja Tõrvas.

Tuur toimub tänu projektile Band Tour 2013, mis annab noortele bändidele võimaluse esitleda oma muusikat. Tegelikult pääses Dethvipera valitute sekka ka kaks aastat tagasi, aga siis pidid haapsallased töö tõttu võimalusest ära ütlema. Publikule lubavad nad plaadilugude kõrval ka vanemat kraami ja paari üllatuslikku kaverit.

Nüüd, mil esinemised Läänemaalt juba välja viivad, mõtlevad muusikud ka välismaistele lavadele.

„See on raske ja väga ebatõenäoline kõigil bändidel, mitte ainult meil, aga teostatav,” arvas Sinkevicius.

Kui aga kauged lavad vallutatud, siis tahaks Dethvipera anda ühe suure kontserdi Haapsalu piiskopilinnuses.

Dethvipera muusikat saab tasuta kuulata http://dethvipera.bandpage.com/.

Sõnaseletusi

• EP — extended play ehk kogumik, kus on rohkem lugusid kui singlil, kuid mitte kui palju, et anda välja täisalbum (LP, long play).
• Injection — (ingl) süst.
• Deth — radiatsiooni mõõtmise ühik (ingl)
• Vipera — rästik (ld).
• Church of death — surma kirik (ingl)
• Groupie — andunud fänn ja ihaleja, enamasti naissoost
• Dubstep — elektroonilise tantsumuusika stiil, mis pärineb Londonist. Dubstep’i iseloomustavad kaheosalises taktimõõdus rütm või soolotrumm ja bass.
• Progerock — rokkmuusika alamsuund, mis arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele. Seadetesse põimiti klassikalise ja džässmuusika elemente.

Allikad: Wikipedia, Urban Dictionary