Koostöös Läänemaa muuseumiga hakkab Eesti Meremuuseum koguma ja säilitama pärandit, mis annab teavet arengud on Lääne-Eesti sadamates just viimase kolmekümne aasta jooksul toimunud. Jüri Paltser Eesti Meremuuseumist sõnas, et seljataga on üle kahekümne aasta taasiseseisvumise perioodi ja üleminekut ühest riigikorrast teisele, mille kestel on olnud palju muutusi ja ümberkorraldusi. Ta lisas, et oluline on jälgida ja jäädvustada ka tänase päeva tegemisi ja arenguid, sest kord on seegi ajalugu.
“Mererahvana teavad läänemaalased hästi, kui oluline on randumispaik. Olgu selleks sadam, loodussadam, maabumiskoht, merel käimine ja saarte vahet sõitmine on olnud ja on edaspidigi osa igapäevaelust. Sadamaid ja lautreid on Läänemaal palju ja igal paigal on oma ajalugu ning on oluline talletada ja koguda seda infot, kuidas randusmispaigad on ajas ja ruumis muutunud, millised arengud läbi teinud ja millist rolli need etendavad tänases päevas,” rääkis Paltser.
Kogumisaktsiooni eesmärgiks on jäädvustada mitmeplaanilisi sadamavaateid ja jagada küsitluslehti, mille alusel sadamaga seotud inimesed saavad jagada oma mälestusi. Samuti on muuseum huvitatud pildimaterjalist, mis hõlmab viimase kolmekümne aasta Läänemaa sadamaid.
Paltser kutsus üles kõiki, kes on töötanud või töötavad praegu sadamas või elavad selle vahetus läheduses, panustama merendusajaloo kogumisse ja pärandi säilitamisse. Küsitluslehti võib küsida sadamakaptenitelt ja sadamate kontaktisikutelt.
Lisaks saab neid küsida Läänemaa muuseumist või allalaadida Meremuuseumi koduleheküljelt.
Läänemaa sadamate viimase kolmekümne aasta arengute ja muutuste jäädvustamine ja mälestuste kogumine on üks osa koostööprojektist Lääne-Eesti ajaloolised ja uued sadamad. Lisaks Läänemaale tehakse kogumistegevust ka Hiiumaal, Saaremaal ja Pärnumaal. Koostööpartneriteks on Eesti Meremuuseum, Läänemaa, Hiiumaa, Saaremaa ja Pärnu muuseumid. Lõpptulemusena valmib 2015.aastal süstematiseeritud andmehulk, mis on seotud Eesti muuseumite veebiväravaga (MuIs-ga).
