Katrin Lõhmus, põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist
Poes olevad mahlatoodete riiulid on pikad ja valimine toodete vahel väga keeruline. Kas soovite apelsini, õuna või jõhvikat? Aga kas te mõtlete ka selle peale, millise nendest viljadest valmistatud toote tegelikult ostate? Siin saavad abiks olla teadmised, mida üks või teine tootenimetus tähendab. Nimetus „mahl“, „nektar“ või „mahlajook“ annab esmase kiire info toote koostise ja olemuse kohta.
Tihti tehakse valik hinna järgi, kuid siinjuures tasub mõelda ka, mida ma selle hinna eest saan. Odavamal tootel, nt mahlajoogil, on põhikoostiseks üldjuhul vesi suhkruga ja selle energiasisaldus on tihti suurem kui mõnel limonaadil. Ometi usume ekslikult, et oleme tervisliku toitumise seisukohast teinud hea valiku, sest ostsime toote ju mahlatoodete hulgast.
Mis on mis?
Mahl eraldatakse puuviljadest ja marjadest erinevate tehnoloogiate abil (nt pressimine) ning see sisaldab rohkem toitained kui muud mahlatooted.
Mahl kontsentreeritud mahlast saadakse kontsentreeritud mahlast, millele lisatakse mahla kontsentreerimisel eraldunud koguses vett. Sisuliselt on tegemist taastatud mahlaga. Tavaliselt puuvilja kasvatamise riigis mahl pressitakse ja kontsentreeritakse ehk eraldatakse vesi, ning seda eesmärgiga transportida toodet üle maailma. Vee transportimine pole ju majanduslikult kõige arukam. Sihtriigis taastatakse kontsentraadist jällegi mahl, lisades sinna sama palju vett, kui sealt eelnevalt eraldati. Nt ei kasva Eestis teatavasti apelsinipuud, seetõttu on enamus meil müüdavast apelsinimahlast valmistatud kontsentraadist ja toodet nimetatakse „Apelsinimahl kontsentreeritud mahlast“. Samas müüakse meie kauplustes ka „Apelsinimahla“, mis on nö otse apelsinidest ja ei ole läbinud tootmisel taastamisetappi ning on seetõttu hinna poolest oluliselt kallim. Olge tähelepanelik, millist toodet ostate!
Nimetatud mahlad ei sisalda kunstlikke lõhna- ja maitseaineid, toiduvärve ega säilitusaineid (v.a laimi- ja sidrunimahl). Et mahlad paremini säiliksid, siis pakendamisel nimetatud mahlatooted tavaliselt pastöriseeritakse. Mahlade valmistamisel võib praegu veel maitse parandamiseks kasutada suhkrutooteid kuni 15g liitri mahla kohta. Kui toote nimetuses on kasutatud sõnu „magustatud“ või „lisatud suhkruga“, siis võib olla sinna lisatud kuni 150 g suhkrutooteid liitri mahla kohta.
Sisaldus märgitakse vähenevas järjekorras
Mahla nimetusest on näha puuviljade ja marjade nimed nende sisalduse vähenevas järjekorras, nt „Õuna-maasikamahl“ või „Ananassi-greibi mahl kontsentreeritud mahlast“. Kui toote nimetuseks on „Mitmeviljamahl“ vms, siis sisaldab see kolme või enamat liiki puuviljadest või marjadest mahla ja selle täpsema koostise saab teada koostisosade loetelust. Kontsentreeritud mahlast valmistatud mahla märgistamisel lisatakse nimetuse lõppu sõnad „kontsentreeritud mahlast“, nt „Õunamahl kontsentreeritud mahlast“.
Erinevate mahlade hinnavahed tulenevad nende valmistamise tehnoloogiatest ja ka toote säilimisajast. Kõige kallimad on värskelt puuviljadest pressitud ja kohe tarbijale pakutavad mahlad (säilivusaeg on väga lühike), seejärel tulevad pakendites mahlad (pastöriseeritud) ja kõige odavamad on mahlad kontsentreeritud mahlast (taastatud mahl, pastöriseeritud).
Smuuti nõuab erilist tähelepanelikkust
Lisaks eelpool kirjeldatud mahladele müüakse Eestis ka tooteid, mida reklaamitakse nimetusega „smoothie“ või “smuuti”. Eesti kaubanduses on nende puhul enamasti tegemist tavaliste kontsentreeritud mahlast valmistatud mahladega, mis sisaldavad ka viljaliha.
Algupäraselt on sellise nimetusega jook pärit 1960. aastate Ameerikast ning on värsketest puu- või köögiviljadest valmistatud segatud, jahutatud, mõnikord magus jook. Tihti lisatakse hulka purustatud jääd, külmutatud puuvilju, mett või külmutatud jogurtit ja teisi lisandeid nagu sojapiim, roheline tee jne, mõned smoothied on aga valmistatud täielikult puuviljadest. Smoothie valmistamiseks purustatakse tavaliselt kogu vili.
„Smoothiena“ müüakse erineva koostisega tooteid, seetõttu tasub olla nende suhtes eriti tähelepanelik.
Nektaris on vähem mahla
Nektar erineb mahlast väiksema mahlasisalduse poolest, sisaldades mahla ja/või püreed vastavalt puuviljaliigile keskmiselt 25-50%. See kogus sõltub puuvilja happesusest. Kõikidest puuviljadest pole võimalik nende happesuse tõttu kohe tarbimisvalmis toodet valmistada, seetõttu lahjendatakse neid ja müüakse nime all „-nektar“. Nektari puhul kehtivad mahlade märgistamisega sarnased nõuded – nt ühe puuviljaliigi puhul tuleb esitada nimetuses puuviljaliik, nt ploominektar jne. Samuti tuleb tootel esitada mahla sisaldus „puuvilja/marja sisaldus vähemalt …%“. Nektarile võib lisada magustamiseks suhkrutooteid, magusaineid ja mett.
Mahlajoogis on kõige vähem mahla ja kõige rohkem suhkrut
Mahlajoogid on tavaliselt joogid, mille mahla sisaldus on väike, umbes 10-15%. Nende koostises kasutatakse tihti magusaineid, toiduvärve, säilitusaineid, lõhna- ja maitseaineid, antioksüdante jne. Sealjuures sisaldavad need sageli suures koguses lisatud suhkrut.
Koduses majapidamises võiks seda võrrelda morsiga. Kauplustes on tihti müügil mahlajooke, mis on näiteks oma kujunduse poolest suunatud just lastele, mistõttu tasub lapsevanematel sellise joogi puhul jälgida toote koostist, eelkõige suhkrusisaldust.
Mahlatooted, mille nimetusele ja koostisele on kehtestatud riigi poolt nõuded: mahl, mahl kontsentreeritud mahlast, nektar, kontsentreeritud mahl ja mahlapulber. Mahlatooted, mille koostist ei ole reguleeritud, on mahlajook, siirup jms.
Juunis kiitis Vabariigi Valitsus heaks määruse, mille kohasel alates 28. oktoobrist 2013 pole lubatud mahla ega mahla kontsentreeritud mahlast enam suhkrutooteid lisada. Turul olevad tooted võib küll lõpuni müüa.
