Haapsalu taastab koolisööklad

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Haapsalu linnavalitsuse uus töötaja, toitlustusjuht Janne Lepp on varem töötanud juhtivail ametikohtadel Haapsalu tarbijate ühistus, tal on toitlustaja haridus ja soov pakkuda Haapsalu koolilastele tervislikku toitu. Foto Arvo Tarmula
Haapsalu linnavalitsuse uus töötaja, toitlustusjuht Janne Lepp on varem töötanud juhtivail ametikohtadel Haapsalu tarbijate ühistus, tal on toitlustaja haridus ja soov pakkuda Haapsalu koolilastele tervislikku toitu. Foto Arvo Tarmula

Sügisest hakkab Haapsalu põhi– ja algkoolis tööle oma koolisöökla, Nikolai kooli viiakse soe toit Kuuse tänava sööklast

Haapsalu linnavalitsus loobus 12 aastat koolilapsi toitlustanud OÜst Näksi ja hakkab ise pidama kaht koolisööklat.

„Hakkame ise toitlustama, ei võta enam väljast,” ütles linna haridusjuht Mari–Epp Täht. „Ise vastutame, ise otsustame, ise saame kiiresti reageerida.”

Haapsalu põhikoolis hakkab tööle oma söökla, linnaalgkoolis oma. Nikolai kooli viiakse valmis toit põhikoolist, sest  alla saja õpilasega kooli ei ole mõtet kööki sisustada.

Linnavalitsus on palgale võtnud toitlustusjuhi Janne Lepa, kes hakkab tööle Haapsalu põhikoolis. Koolisööklad jäävad tema alluvusse. Nõnda saab inimesi ringi tõsta ja ühiselt toiduaineid hankida. Kas menüü tuleb ka kõigil ühesugune, ei olnud Täht kindel, pigem on see iga kooli vanemkoka asi.

Toitlustusjuht peab ette valmistama ka ülemineku, et kooliaasta alguseks oleks olemas sisustus, varustus  ja personal. Praegu käibki personali konkurss. Vaja on kaht vanemkokka, kokka, abikokka, saaliteenindajaid — kokku on kolme kooli toitlustamiseks ette nähtud 9,75 ametikohta, sh ka toitlustusjuht.

Teiste koolide kogemus oli julgustav

Linnakoole on 12 aastat toitlustanud OÜ Näksi. Et Näksiga sõlmitud leping lõpeb, oli linnavalitsusel suve hakul uus hange väljakuulutamiseks juba valmis, aga enne tuli meelemuutus. Linnapea, aselinnapead jt asjamehed olid käinud läbi mitu Tallinna ja Harjumaa kooli, kus kool ise toitlustab.

Pärast seda jäi hanke mõte  seisma. Külastatud koolide — sh ka tuhande õpilasega — kogemus  andis julgust loobuda vanast süsteemist.

„Eeldame, et nõnda jagub rohkem raha toidule,” põhjendas Täht muudatust.

Tähe sõnul selgub konkreetne kasu ja kokkuhoid aasta pärast, praegu ei saa ta ühtki väga kindlat numbrit nimetada,  sest esialgu kulub üksjagu raha sisustuse ja käivitamise peale.

Küll aga on üks kindel kokkuhoiukoht käibemaks, sest ettevõtja on käibemaksukohuslane, kool ei ole, lisas Täht.

Investeeringuks on arvestatud 50 000–55 000 eurot. Linnavalitsus on juba ostnud põhikoolile kaks uut katelt kogumaksumusega 7200 eurot. OÜ Näksi on valmis ära müüma oma köögivarustuse.

Toiduraha jääb esialgu endiseks

Esialgu jääb toidu hind endiseks, koolilõuna maksab Haapsalus euro ja 48 senti. Sellest maksab riik (põhikoolis) 78 senti, 70 senti lisab lapsevanem. Linnavalitsuse eesmärk on vähendada lapsevanema osa ja tulla toime vaid riigi 78 sendiga. See on võimalik, näitab nende koolide kogemus, kus on koolisöökla.

2000. aastast Haapsalu koole toitlustanud Näksi kohta linnavalitsusel halba öelda ei ole. „Küsimus on rahas, et  jääks natuke rohkem  lauale,” sõnas Täht.

Tähe sõnul oli omaaegne otsus põhjendatud, sest kooliköögid vajasid uut sisustust, aga linnal raha ei olnud.

Näksiga oli sõlmitud 10aastane leping, mida pikendati kahe aasta võrra, kuni koolireform ühele  poole saab.

Wiedemanni gümnaasium oli ainuke linnakool, kus säilis oma köök. Nüüd on selle sisustus üle antud Läänemaa ühisgümnaasiumile.

Koolisöökla peab töötama nagu kellavärk

„Võim ja valitsus on linna käes, minul sai aeg täis,” ütles OÜ Näksi juhatuse liige Kalju Pass.

Küsimusele, kuidas 1,48 euroga on võimalik lõunat pakkuda, vastas Pass, et kõigist ratsioonidest tuleb täpselt kinni pidada.

Kõige keerulisemaks pidas Pass logistikat. Näiteks kuidas olla valmis, kui toiduained ei jõua mis tahes põhjusel õigeks ajaks kohale või jääb mõni töötaja haigeks.

„Kui siis hätta jääd, on kuri karjas ja nutt silmis mitte üksi toitlustajal, vaid ka sööjail,” ütles Pass.  „Meil seda ei juhtunud, et lapsed jäid söömata.”

Passi sõnul oli linnakoolide toitlustamine stabiilne, aga mitte eriti tulukas  töö: „Vahel oli see ka miinuses, aga suvelaagritega klaarisime ära.”

Näksi toitlustab linnaalgkoolis linnarahvast veel sel kuul, hiljem jäävad koolisööklad  vaid õpilaste päralt.

Pass ütles, et uusi plaane Näksil on, sest inimesed tahavad ikka süüa, aga ette ta neist rääkida ei taha.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
25 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Jass
11 aastat tagasi

!200 eur käibemaksu, on nende kahe uue katla pealt lännu. Kui nüüd investeeringu summat vaadata…

Tähesadu
11 aastat tagasi

Tõepoolest. millal see tähesadu Haapsalus ükskord lõpeb?

Nõus, Kaspar Ojasooga
11 aastat tagasi

Samas käibemaksu mittekohuslasena on ju ülimalt kahjulik remontida ja soetada tehnikat, inventari…… (põhi- ja väikevahendeid).

Kaspar Ojasoo
11 aastat tagasi

“Küll aga on üks kindel kokkuhoiukoht käibemaks, sest ettevõtja on käibemaksukohuslane, kool ei ole, lisas Täht.” Paraku on see täiesti ebapädev ja eksitav argument. Käibemaks on oma olemuselt lisandväärtusmaks. Selle süsteemi suurem mõte ongi see, et lõpptarbija maksab selle maksu kinni ja hoolimata sellest, mitu vahendajat tootmis- ja kaubandusahelas vahel on ja kas nad on maksukohuslased või mitte. Lõplik maksekoormus langeb lõpptarbijale. Selgitan konkreetse näite varal. OÜ Näksi peab käibemaksukohuslasena lisama koolilõuna hinnale lõpptarbija jaoks käibemaksu, aga saab sealjuures sisendkäibemaksu tagasi – st sisuliselt ei pea tasuma käibemaksu sisse ostetava toidu pealt ja saab selle odavamalt kätte. Kool tõepoolest ei… Loe rohkem »

Kaspar Ojasoo
11 aastat tagasi
Reply to  Kaspar Ojasoo

St ainus käibemaksuefekt, mis selles olukorras tekib, on söökla operaatori lisandväärtuse pealt. Artiklist tuli välja, et ka OÜ Näksi ei olnud suures kasumis, ammugi ei saa seda olema linna/kooli poolt juhitav operaator. Seega väike maksuefekt tekib tööjõukulude jm käibemaksuvabade kulude pealt, aga suures pildis sisseostetava kauba kulud peab ikka lõpptarbijatele edasi kandma. Seega ei saa õige olla väide, et pelgalt tänu käibemaksuefektile on võimalik lõpphinda ligi kaks korda odavamaks muuta.

õpetaja
11 aastat tagasi

Ei oska kõigi õpetajate eest rääkida, kuid ise olen 9 aastat kõik koolis söödud toidud ise kinni maksnud. Pole hullu midagi, enamus töölkäijaid peab ise lõuna eest maksma, maksavad ka õpetajad.

ema
11 aastat tagasi

Meie peres ei ole lubatud lastel toiduga pirtsutada ja meie lapsed küll koolitoidu peale ei kaeba. Vahel tuleb süüa ka piimasuppi, sest piimasupp ja vormiroog on üsna erineva hinnaga. Pealegi pidid õpetajad samuti laste arvelt söönuks saama. Küsimus linnavalitsusele: kuidas teha nii, et õpetajate lõuna oleks avalikult tasuta, mitte salaja laste kulul? Teine küsimus: kuidas korraldada nii, et kui mu laps täna puudub, st koolitoitu ei saa, siis ta selle eest ka ei maksa? Siiani oli nii, et pidin eile lõunaks teatama, et mu laps täna puudub, vastasel juhul karistati mind toiduraha maksmisega toidu eest, mida mu puuduv laps ei… Loe rohkem »

abc
11 aastat tagasi
Reply to  ema

Niimoodi ei saagi korraldada kui just kogu menüü NATO abipakkidest vms mitteriknevast valmisproduktist ei koosne. Miks peaks keegi teine kinni maksma sinu lapsele määratud portsu, mis tuleb ära visata?

ema
11 aastat tagasi
Reply to  abc

Kui mina koolis käisin, siis mu vanemad minu puudutud päevade eest toiduraha ei maksnud. See on fakt samast kõnealusest koolist. Kuidas siis sai sama päeva hommikul puudujate arvu kööki teatada ja nüüd enam ei saa? Puudujate arv on väga kõikuv ainult epideemia perioodil ja see ei kesta kogu kooliaja, võibolla ainult kuu aega. Sel ajal võib tõesti olla teistmoodi arvestus.

juku
11 aastat tagasi

Vat gõus araund -gams araund!
Hea meel kuulda,et elu polegi ebaõiglane
loodan,et lapsed hakkavad nüüd paremat toitu saama,mitte ei lähe suur osa toidurahast länkariliisingu ja soojamaa reiside peale…
Loll jutt,et haapsallu veel toitlustust juurde vaja-süüa pakutakse juba iga nurga peal!

.
11 aastat tagasi

ei oskagi midagi ütelda, aeg näitab!

ei tea
11 aastat tagasi

see mida söökla pakub linnarahvale,on midagi muud,mida saavad lapsed koolis.Lapsevanemana arvan,et Näksil on jäänud natuke areng seisma.Toidud pidevalt samad-pihv ja kartul,makaron ja viiner.Tänapäeva konkurentsis võiks ikka natuke vaeva näha menüü kostamisel.Näiteks kartulipuder ja erinevad vormiroad olid üliharva.ja samas piimasupp,mida pooled lapsed ei söö……ka odavalt saab süüa teha,natuke peab ainult läbi mõtlema

Tean küll
11 aastat tagasi
Reply to  ei tea

Kas te teate mitu korda kuus võib lastele pakkuda viinerit või kalapulka? Kui jah, siis küsige oma lapse käest, mitu korda kuus sai ta koolisööklas süüa viinerit või kalapulka!

Gen.
11 aastat tagasi

Vähemalt algkoolis oli toitlustamine siiani küll heal tasemel ja toidud maitsvad ning normaalse hinnaga. Pool linna käis seal lõunal,ka mina. Hr. Kalju Pass on toitlustamisega aastaid tegelenud ja tunneb asja.On lollus lõhkuda hästi töötavat süsteemi….

....
11 aastat tagasi
Reply to  Gen.

Olen küll kodus sööja aga kuulnud ka tuttavate käest, kes Passi kooli sööklates söömas pidevalt käisid, et toidu kvaliteedi ja hinna klass oli igati paigas. Selge on see, et maitse üle ei vaield ja nii palju kui on süüa tahtjaid, nii palju on ka maitse erinevusi. On vaikivaid sööjaid, on kärajast sööjaid ja kelle tahe seekord peale jäi. Ma saan aru, et igas koolis on oma hoolekogu ja kui toitlustamisega oli probleeme, siis oleks võinud ka Passi letti kutsuda ja küsida – milles asi? Võin teha järelduse, et koostööst oli asi väga kaugel, kui hakati toimivat süsteemi enne valimisi lõhkuma.

milles asi
11 aastat tagasi
Reply to  ....

öeldud on ju , et nüüd saab käibemaksuvõrra odavamalt toime tulla ja laste toiduraha ei tõsteta. enne kinkisime selle raha kreekale, nüüd jääb meiete karmani