HIV puudutab meid kõiki – tule ja tee tasuta kiirtest!

Tervise arengu instituut ja koalitsioon „Ettevõtted HIV vastu“ kutsuvad läänlasi HIV-kiirtestile.

HIV (Human Immunodeficiency Virus) tähendab tõlkes inimese immuunpuudulikkuse viirust. HIV ründab immuunsüsteemi ja muudab inimese kaitsetuks bakterite, viiruste ja haigusetekitajate ees. Viirus võib märkamatuna organismis eksisteerida isegi kuni 10 aastat, kuni lõpuks kujuneb välja aids, mis lõpeb surmaga. Positiivne on see, et HIV on 100% välditav.

HI-viirusest on viimase kümne aasta jooksul Eestis palju räägitud. Kuna epideemia alguses, aastal 2001 olid põhilisteks nakatujateks süstivad narkomaanid Ida-Virumaal, on jäänud paljudele inimestele mulje, et HIV ohustabki vaid narkomaane. Aastaks 2013 on olukord oluliselt muutunud.

Narkomaanide probleemist tavainimeste probleemiks

Selle aasta 10. mai seisuga on Eestis diagnoositud 128 HIV-nakatunut ehk iga päev lisandub üks uus nakatanu. Kuigi enim viirusekandjaid registreeritakse Tallinnas, Ida-Virumaal ja Tartumaal, on viirusekandjaid diagnoositud ka kõigis teistes Eesti maakondades. Kõige rohkem uusi nakatunuid avastatakse 25–49aastaste inimeste seas. Kui varem nakatusid peamiselt süstivad narkomaanid, siis nüüd nakatutakse üha enam seksuaalsel teel.

Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud rohkem kui 8500 inimesel, sealhulgas aids 396 inimesel. Lisaks diagnoositud viirusekandjatele on Eestis aga hinnanguliselt ca 4000 inimest, kes, olles küll viirusekandjad, ei ole ise sellest teadlikud ning on nii ühiskonnas kõige suuremaks ohuallikaks.

Praegu on Eestis viirusekandjaid umbes sama palju kui Haapsalu linnas elanikke – 12 000 inimest. HIV puudutab meid kõiki olenemata soost, vanusest, haridusest, elu- või töökohast. Seepärast peab igaüks teadma olulisi fakte: kuidas HIV levib ja kuidas ei levi, kuidas end kaitsta, miks on vaja end testida ning kuidas elada kõrvuti HIV-positiivsetega.

Kuidas HIV levib ja müüdid

HI-viiruse leviku kohta on palju müüte. Tõde on see, et HIV on tundlik viirus, mis hävineb kiiresti õhus, vees, kuumuses ja happelises keskkonnas ning ei levi seetõttu olmekontaktide kaudu.

HI-viiruse saamiseks on täiskasvanud inimesel reaalselt kaks võimalust: kaitsmata seksuaalvahekord HIV-positiivsega ja kokkupuude nakatunud verega. Seksuaalvahekord on peamine nakatumise viis maailmas. Nakatumine vere kaudu on tõenäoline aga nakatunud süstla kaudu. Mõlemal juhul on viirus välditav – kasutades seksuaalvahekorras kondoomi ja vältides kasutatud süstlaid.

HI-viirus võib levida ka emalt lapsele raseduse ja sünnituse ajal või rinnapiimaga, kuid see on arstide järelevalve all sisuliselt välditav.

Kes peaks tegema HIV-testi?

Oma HIV-staatust peaks teadma igaüks. Kuna Eestis on hinnanguliselt ca 4000 mitteteadlikku HI-viiruse kandjat, on väga oluline, et väiksegi kõhkluse korral – näiteks kui on olnud kas või üks kaitsmata seksuaalvahekord – inimene HIV-testi ära teeks. Just nii on võimalik peatada HIV-epideemia ja hoida viiruse levik Eestis kontrolli all.

Elamine HIV-ga

Kõik diagnoositud HI-viiruse kandjad Eestis saavad antiretroviirusravi (ARV-ravi), mis pärsib viiruse paljunemist kehas. Ravi lükkab aidsi faasi oluliselt edasi ja muudab inimese peaaegu nakatumisvõimetuks ning on Eestis kõigile tasuta kättesaadav. ARV raviga saab inimene elada sisuliselt täisväärtuslikku elu ega pruugi oma eluajal aidsi staadiumisse jõudagi. Seetõttu ei tähenda HIV-diagnoos surmaotsust, vaid muudatuste tegemist elukorralduses. Nii näiteks on viimased HIV-positiivsete emade lapsed Eestis olnud kõik HI-viirusest priid.

Samuti ei ole põhjendatud paaniline hirm ja HIVga inimeste tõrjumine töökohal, koolis, lasteaias ja mujal, kuna viirus ei levi olmekontaktide kaudu.

HIV-testimistuur „Riskid või testid?“

12.–16. juunini on Eestis esimest korda HIV-testimistuur „Riskid või testid?“. Testimistuuri raames sõidab Eestis ringi HIV-testimisbuss ja kõigil inimestel on võimalus teha omale sobivas linna HIV-kiirtesti. Testimine on anonüümne ja tasuta.

Haapsalus ootab HIV-testimisbuss inimesi 13. juunil kell 12–15 Africa pubi ees.

Kui tavatesti tegemisel võetakse analüüsi tarvis veeniverd ning tulemuse teadasaamisega läheb mitu päeva, siis kiirtesti puhul võetakse verd näpuotsast ning tulemus selgub 1 minuti jooksul. Kiirtest on sama usaldusväärne kui tavaline test.

Ettevõtmisega soovime tõsta 25–49aastaste Eesti elanike teadlikkust HIVst, vähendada põhjendamatuid hirme selle viiruse ees ja viia HIV-testimise võimalus kohtadesse, kus see regulaarselt puudub, st kohtadesse, kus pole aidsi ennetuskabinette.

HIV-testimistuuri „Riskid või testid?“ korraldavad koalitsioon „Ettevõtted HIV vastu“ ja Tervise arengu instituut.

Rohkem infot leiab: www.hooli.ee.

Anneli Aab,
koalitsioon „Ettevõtted HIV vastu“ / Terve Eesti SA kommunikatsioonijuht