Silma looduskaitseala merelahtedel on algamas jää lagunemine. Talve lõpus mõõtsime merejää paksuseks 30–50 sentimeetrit. Nüüd on jäässe tekkinud praod ning seda katab kohati sulamisvesi. Esimesena tekivad väikesed lahvandused jõgede suudmesse ning allikakohtadesse. Sinna kogunevad sõtkad, jääkosklad ning kalu varitsevad rändelt saabunud näljased hallhaigrud.
Iga päevaga saabub rändlinde juurde. Lääne-Eestis annab varakevadest märku häälekate laulu- ja väikeluikede saabumine. Kuni meri on veel jääs, peatuvad nad suurte parvedena põldudel. Siis võib näha nende pulmamängu, kui isalinnud kaelaga üles alla koogutades „tantsivad“. Võimukamad isalinnud annavad oma tugevusest märku tiibade lehvitamisega. Aeg-ajalt tuleb nende vahel ette lühikesi võitlusi.
Juba paar nädalat on kohal hallhaned. Nende koduhane häält meenutavat kaagatust kuuleb sageli, kui nad lähedalt mööda lendavad. Peatselt asuvad hanepaarid roostikus sobivat pesakohta otsima.
Lagedatelt põldudelt on lumi imekiiresti taandunud. Ka metsa all muutub lumi jõudsasti õhemaks. Esimesi sinililli pole meil veel õnnestunud leida.
Nädala alguses algas õpikojas üle-eestiline ilmavaatlusprojekt „Silma ilma!“. Tuhatkond noort loodushuvilist uurib nüüd mitmekümnes paigas, kuidas kevadine ilm muutub. Üle Eestimaa on maha märgitud lumeruudud. Noorte ilmauurijate abil saame teada, millises paigas püsib lumi kõige kauem. Laste tegemistest saab lähemalt teada järgmisel nädalal, kui meile laekuvad esimesed vaatlustulemused.
Marko Valker
Lugu ilmus looduskalender.ee-s.
