Viiruste hooajal peavad paljud haigusega koju jäädes võtma haiguslehe või haige pereliikme põetamisel hoolduslehe. Haigus-ja hooldushüvitist makstakse inimestele, kes on ametlikult tööl.
Haigushüvitist makstakse alates neljandast haiguspäevast
Enamikul juhtudel (haigestumine, karantiin, olme- ja liiklusvigastus ning viimase tagajärjel tekkinud tüsistus või haigestumine) kolme esimese päeva eest töötajale haigushüvitist ei maksta. 4.–8. päevani maksab hüvitist tööandja, alates 9. päevast haigekassa. Raseda haigestumise või vigastuse korral maksab hüvitist vaid haigekassa, tehes seda teisest päevast ja määraga 70%.
Hüvitise määraks on 70% päevatulust – tööandja lähtub seejuures töötajale viimase kuue kuu keskmisest töötasust, haigekassa aga töötaja eest eelneval kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksust.
Haigushüvitist makstakse üldiselt 120 päeva järjest (tuberkuloosi korral 178 päeva). Hüvitise maksmise pikendamiseks või püsiva töövõimetuse otsuse tegemiseks peab patsiendi raviarst saatma taotluse hiljemalt 121. (tuberkuloosi korral 178) päevaks arstliku ekspertiisi komisjoni. Ekspertiisi vastava otsuse korral pikeneb hüvitise saamise õigus 182 päevani (tuberkuloosi korral 240 päeva) järjest ning 250 päevani aastas kokku.
Töötavate töövõimetuspensionäride haigushüvitis
Töövõimetuspensionäridel on õigus saada haigushüvitist ühe haiguse korral järjest kuni 60 ja kokku kuni 90 päeva aastas. Seda juhul, kui töövõimetusleht on väljastatud haiguse või vigastuse tõttu, millest tingituna määrati töövõimetuspension. Kui töövõimetusleht väljastatakse muul põhjusel, siis makstakse haigushüvitist tavalise korra alusel.
Hooldushüvitist makstakse esimesest päevast
Haige pereliikme kodus põetamise korral maksab haigekassa hooldushüvitist:
* alla 12-aastase lapse põetamisel on õigus saada hüvitist kuni 14 järjestikuse päeva eest;
* haige perekonnaliikme kodus põetamisel kuni 7 järjestikuse päeva eest;
* alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi, on hooldajal õigus saada hüvitist kuni 10 järjestikuse päeva eest.
Hüvitist makstakse hoolduslehele jäämise esimesest päevast alates. Hüvitise suuruseks on 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust (arvutatuna eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult).
Haigus- või hoolduslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Piirang on ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte lehe kestusel.
Oma ravikindlustuse kehtivuse ja ajutise töövõimetuslehe menetlemise käigu kohta saab infot riigiportaalist www.eesti.ee või helistades haigekassa lühinumbril 16363
Kuidas arvutada haigushüvitist?
Tööandja maksab 4.–8. päevani.
Haigushüvitise arvestamiseks tuleb:
1. Välja arvutada viimase kuue kuu töötasu andmetelt ühe päeva keskmise töötasu suurus.
2. Ühe päeva keskmine töötasu x hüvitise määraga 0,7 (70%) x päevade arvuga 5.
3. Punktis 2 saadud summalt arvestatakse tulumaks: punktis 2 saadud summa x 0,21 (21%).
Arvuta välja tööandja poolt makstav hüvitise suurus: Punktis 2 saadud summa – punktis 3 saadud summa.
Alates 9. päevast maksab hüvitist haigekassa.
Haigushüvitise arvutamiseks tuleb:
1. Vaadata maksu- ja tolliametist oma eelmise aasta eest arvestatud sotsiaalmaksu.
2. Arvutada välja keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav tulu: arvestatud sotsiaalmaks / 0,33.
3. Arvuta välja keskmine tulu kalendripäeva kohta: arvestatud sotsiaalmaks. Punkt 2 / 365
4. Arvuta välja 70% (hüvitise määr) ja korruta hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga: arvestatud sotsiaalmaks. Punkt 3 x 0,7 x päevade arv.
5. Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks. Korruta punktis 4 saadud summa 0,21 (21% tulumaks) ning lahuta punktis 4 saadud summast.
Katrin Toom,
klienditeeninduse büroo juhataja kt
