Lihula vald ei teadnud, et põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate palgaraha tuleb jaanuarist peale hoida lahus. Haridusministeerium saatis vallale märgukirja.
Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber nentis Lääne Elu artiklis “Gümnaasiumid söövad põhikoolide palgaraha”, et töölepingud on koostamisel, aga tõenäoliselt ei saa õpetajatele miinimumist kõrgemat palka maksta, sest gümnaasium sööb põhikooli raha ära.
Sellest artiklist jäi haridusministeeriumile mulje, et Lihula vallas ei teata, et jaanuarist on põhikooli ja gümnaasiumi rahastamine lahutatud ja üht teise arvel ülal pidada ei tohi.
“Aastast 2013 ei tohi põhikooli õpetajate palgarahast maksta töötasu gümnaasiumiosa õpetajaile,” kinnitas haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete juht Argo Kerb.
“Seejuures on omavalitsusel kohustus garanteerida ka gümnaasiumi õpetajaile vähemalt riiklikult kehtestatud õpetaja miinimumpalk,” edastas kirjas vallavalitsusele haridus- ja teadusministeeriumi planeerimise asekantsler Kadri Maasik.
Lihula vallavanem Riho Erismaa ütles, et neil oli teadmine, et eri kooliastmete palgaraha ei tohi segada tulevast septembrist alates. Alles hiljuti saadi teada, et seda ei tohi vist juba nüüd.
“Kuigi ühtegi üheselt tõlgendatavat õigusakti meil selle koha pealt ei ole,” märkis Erismaa.
Veel ei ole vald seaduse vastu eksinud, sest õpetajate palgatõus makstakse välja tagantjärele, märtsi lõpus.
“Kui ei ole lubatud, siis me nii ei tee. Ega me seadust rikkuma hakka,” sõnas Lihula vallavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kersti Ajaots.
Küsimusele, kas vald siis ei teadnud, et raha ei tohi segada, vastas Ajaots: “Teadsime, et mittelubamine tuleb.”
Kersti Ajaots on öelnud 9. aprilli Lääne Elus, et Lihulas hakkavad õpetajad saama riigi kehtestatud miinimumpalka 715 eurot.
Kui palgaraha segada ei saa, siis Lihulas riigieraldisest gümnaasiumiõpetajaile palgamiinimumi maksmiseks ei jätku.
Lihula põhikooliosas saaks maksta täiskoormusega õpetajale keskmiselt 1006 eurot kuus. Gümnaasiumiõpetaja keskmine palk oleks 606 eurot.
Kui suur on gümnaasiumiosa õpetajate palga puudujääk aastas ja millal raha otsa saab, seda Ajaots öelda ei osanud.
“Aasta ju alles ees. Eks siis hakkame juurde maksma, ega me kooli kinni pane, tuleb leida raha,” ütles Ajaots.
Riho Erismaa sõnul teeb gümnaasiumi direktor täpsed arvutused ja küsib koolipidajalt lisavahendeid.
Läänemaa teised kaks gümnaasiumiga valda, Kullamaa ja Taebla, on muudatusest teadlikud ja arvestanud, et maksavad gümnaasiumile juurde.
Suurusjärgus 19 000 eurot aastas, sõnas Taebla gümnaasiumi direktor ja vallavolikogu esimees Jaanus Mägi.
Mägi tunnistas, et esialgu lootsid nemadki isekeskis, et ministeerium nõuab eraldi rahastamist alles 1. septembrist, aga toetusfondi kasutamise juhendit lugedes ei jäänud vähi- matki kahtlust, et rahastamine on lahutatud 1. jaanuarist.
Puuduoleva summa katab tänavu mineva aasta palgaülejääk. 2014. aastal seda enam ei ole, aga nii kaugele ei ole direktor ette mõelnud.
“Meie koolis on nii, et sel aastal maksame gümnaasiumile juurde,” kinnitas ka Kulla- maa vallavanem Jüri Ott.
Eelarves on selleks raha. Kui vaja, võib tõsta maamaksu, mida ei ole vald seni teinud. Kui riik hakkab ise palka maksma tugipersonalile, näiteks logopeed, psühholoog jt, vabaneb valla eelarves raha selle arvel.
Põhikooli ja gümnaasiumi rahastamise lahutamist iseenesest ei pidanud Ott õigeks. “See on väikeste maakoolide kägistamine,” sõnas Ott.
Õpetaja keskmine palk (riigieraldis) eurodes
Lihula gümnaasiumi 1.–9. klass 1006
Kasari kool 939
Metsküla kool 913
Lihula gümnaasiumi 10.–12. klass 606
Kullamaa keskkooli 1.–9. klass 746
Kullamaa keskkooli 10.–12. klass 620
Taebla gümnaasiumi 1.–9. klass 960
Taebla gümnaasiumi 10.–12. klass 595
