Eesti rahva muuseum kuulutas välja kodumaa piltide kogumise võistluse, kuhu oodatakse Eestimaal 2013. aastal tehtud fotosid elust meie ümber – kohtadest, inimestest ja sündmustest, nii igapäevastest kui ka pidustest tegevustest.
Eriti oodatud olid pildid rahvast tööl, pidudel, lõbutsemas, igapäevastel talitustel ning ülesvõtted isesugustest muistsetest talumajadest, lautadest, aitadest ja taluhoonete sisseseadetest ning tervetest küladest.
1912. aastal korraldati ERMis päevapiltide kogumise võistlus, mille eesmärgiks oli tollal veel vähelevinud fototehnika abil jäädvustada igapäevaelu Eesti erinevates paikades. Võistluse tulemusena täienes ERMi fotokogu väärtuslike materjalidega. Tänavuse fotode kogumisega tähistatakse saja aasta möödumist esimesest võistlusest.
Võistlusele saadetud fotosid hinnatakse erinevates kategooriates, hindajateks on veebilehe külastajad ja viieliikmeline žürii: Tartu Postimehe vanemtoimetaja Vahur Kalmre, TV3 programmijuht Urmas E. Liiv, OÜ Fotobrigaad fotograaf Annika Haas, Eesti rahva muuseumi peavarahoidja Riina Reinvelt ja Eesti rahva muuseumi fotograaf Anu Ansu). Peaauhind on 1000 eurot.
Võistluse tingimustega ja juba laekunud fotodega saab tutvuda siin.
1912. aasta kogumisvõistlusega saab tutvuda siin.
Võistluse patrooniks on president Toomas Hendrik Ilves. Kodumaa piltide kogumise võistlus kestab kuni 5. jaanuarini 2014.
Üleskutse 26. juunil 1912 kõlas järgmiselt (kirjaviis muutmata):
“Eesti Rahva Museumi lähem ja tähtsam ülesanne on rahwa elu kõigekülgselt ja wõimalikult selgelt vaataja silma ette tuua.
Rahwad muutuvad. Muutuwad ajad ja kombed.
Igal põlwel on oma füsiognomia. Meie ei ole kaugeltgi enam oma esiwanemate sarnased. Meile näitab nende ammu kustunud elust palju wõõrastav, imeline, kui mitte täieste arusaamata, nende ülikonnast pääle kuni igapäewase elu awaldusteni.
Nendel nähtustel on oma sügawamad hingelised põhjused. Kõik püüab edasi, edeneb, areneb, kaswab.
Sarnaseid tõeasju kindlaks teha ja uurida on enam kui tarwilik. Selle töö läbi wõidab kohalik ja üleüldine kultura palju. Kõik, mis siin kätte saadakse, läheb ajakohaselt muudetud ja täiendatud otsekohe ehk kaudselt kasulise tegurina jälle jookswasse elusse tagasi.
Päewapiltnikud võiksid meie rahwa elu selgituseks palju kaasa aidata.
Praeguseid ja endiseid weel kestvaid olusid pildistades teeksid nad möödaläinud ja käesolewa elu kõikide aegade jaoks kindlaks. Meie päewapiltnikud ei aimagi nähtawasti seda laialist palju tõotavat ülesannet, mille läbi nad üleüldsusele kasulikud wõiksid olla.
Et päewapiltnikka – kutselisi, kui ka asjaarmastajaid – tööle üles wirgutada, kuulutab Museum päewapiltide wõistluse välja. /- – -/”
