Nelja valla ühinemislepingu toorik läks volikogude kätte

Kui kõik läheb plaanipäraselt, kogunevad 7. märtsil Taeblasse nelja valla volikogud, et otsustada, kas ühinemisleping sobib kõigile ja  kõlbab panna avalikule arutelule.

Ühendvald, mille nimeks on praegu pakutud Põhja–Läänemaa, hõlmab rohkem kui veerandi ehk 26,5% Läänemaast. Elanikke on ühendvallas 4700. See teeb rahvaloendusel üle loetud  25 000 läänlasest 19%.

On kokku lepitud, et ühinenud volikogus on 19 kohta ja et vallakeskus tuleb Taebla vallamajja. Teistesse vallamajadesse jäävad teeninduspunktid.

Vallavalitsus on kavandatud 7–9liikmeline, seal on ka igast vallast üks esindaja.

Kui praegu on neljas omavalitsuses 31 töötajat, siis uues on töökohti kavandatud 26.

Ühinemise juhtkomisjoni esimees Aldo Tamm lootis, et kedagi ei pea koondama, sest kõik võib–olla ei tahagi tööd, ja lisas, et tema näiteks on üks selline.

„Püüame kõigile leida rakenduse,” ütles Tamm. „Inimesed on väärtus, nad kannavad selle piirkonna informatsiooni.”

Vallavalitsuses on vallasekretär ja avalike suhete üksus.

Kõik senised õigusaktid kehtivad, kuni ei ole uusi vastu võetud. Praegune vara läheb üle uuele vallale. Mõned allasutused on kavas reorganiseerida või liita. Näiteks Taebla Kodu, Linnamäe Kodu ja Nõva Kilk. „Lasteaiad, koolid, rahvamajad ja raamatukogud jäävad alles,” ütles Tamm. „Huviharidus, noorsoo– ja ringide töö jätkub.”

Ühinemisel võetud põhimõttest, et kellelgi ei tohi minna halvemaks, võidavad Nõva noored. Praegu ei suuda vald toetada huvikoolides käimist, kuid ühendvallas on see võimalik.

„Kui Haapsalu linnavalitsusega ei saa kokkuleppele  [huvikooli] tasus, asutame ise muusikakooli,” ütles Tamm. Ta tõi näite Koerust, kus Tallinna noored muusikaõpetajad käivad meelsasti lapsi õpetamas.

Kultuuri, spordi ja seltsielu rahastamine ei vähene, küll aga tuleb seda koordineerida, et rahvamajad, spordisaalid ja seltsimajad leiaksid parimal viisil kasutust.

Ühtlustatakse sotsiaalvaldkonna töö. Alles jäävad Oru ja Risti hooldekodu, nende teenitud raha jääb neile endile investeeringuiks.

Ühinejad on võtnud eesmärgiks luua riigi abiga valda konstaablipunkt.

Investeeringud on seatud pingeritta ühinemislepingu lisas.

Tamme sõnul oli kõige keerulisem kokkuleppele jõuda Risti vallaga. Vald ei ole nõus loobuma mõttest rajada KOIT–kava toetusega Risti koolimajja multifunktsionaalne külakeskus.

„Halb, kui jätame KOIT–kava toetuse kasutamata,” arutles Tamm, aga ei olnud väga kindel, kas seda külakeskust on ilmtingimata vaja.

„Meil ei ole kultuurimaja, aga meil on koolimaja, mis tahab remonti,” põhjendas Risti vallavanem Rein Kruusmaa vajadust koolimajja kavandatud külakeskuse järele. Koolimajas on juba raamatukogu jm kultuuritöö, KOIT–kava rahaga saaks maja korda ja kompleks tervikuks, selgitas ta.

„Otsime kompromissi,” võttis Aldo Tamm selle küsimuse kokku. „Kui on võimalus, siis ikka pigem teha. Küsimus on, kas vald suudab omaosaluse tagada.”

Tamme sõnul on kavas osa ühinemistoetusest kasutada ära investeeringuiks.

Ühinemislepingu töötasid välja ühinemist ette valmistavad komisjonid. Nüüd on otsustamise kord volikogude käes. Kui volikogud on lepingu asjus üksmeelele jõudnud, läheb leping avalikule arutelule.

Ühinemist tutvustavad rahvakoosolekud algavad 11. märtsist, selleks ajaks peavad ühinemisdokumendid olema kättesaadavad. Tamme sõnul pannakse kogu materjal üles valdade kodulehele ja saadetakse ka postiga koju.

Loe ühinemislepingu eelnõu siit.