15

Nelja Läänemaa valla ühinemislepingu eelnõu ja seletuskiri

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Nelja Läänemaa valla –  Nõva, Oru, Risti ja Taebla – ühinemislepingu eelnõu ja selle seletuskiri (Lisa 1).

 

ÜHINEMISLEPING

 

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 10, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse ja

  • Oru Vallavolikogu otsused 04.12.2012 nr 155, 22.01.2013 nr 168 ja 19.02.2013 nr 174;
  • Nõva Vallavolikogu otsuse 11.01.2013 nr 2 ja 15.02.2013 nr 5;
  • Risti Vallavolikogu otsused  09.01.2013 nr 1, 30.01.2013 nr 5 ja 20.02.2013 nr 7;
  • Taebla Vallavolikogu otsused 20.12.2012 nr 114, 24.01.2014 nr 118 ja 21.02.2013 nr 122

ning sellele järgnenud ühinemisläbirääkimiste tulemused, Nõva vald, Oru vald, Risti vald ja Taebla vald (edaspidi nimetatud Lepinguosalised) sõlmivad käesoleva ühinemislepingu (edaspidi Leping):

 

I. ÜLDSÄTTED

  1. Käesoleva lepinguga lepivad pooled –  Nõva, Oru, Risti ja Taebla vallad – kokku:
    1. Lepinguosaliste baasil uue kohaliku omavalitsuse üksuse moodustamise;
    2. Ühinemise eesmärgid ja aja;
    3. Ühinenud omavalitsusüksuse nime, staatuse ja sümboolika kasutamise;
    4. Haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate põhimääruste ja teiste õigusaktide muutmise;
    5. Õigusaktide kehtivuse (kuni uute õigusaktide kehtestamiseni kehtivad senised õigusaktid edasi sellel territooriumil, kus nad olid kehtestatud);
    6. Arengukavade, eelarvestrateegia, üldplaneeringu ja teiste arengudokumentide  kehtivuse;
    7. Ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste struktuuride ja töötajatega seotud küsimused;
    8. Haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste ning eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamise;
    9. Ühinemislepingu kehtivuse tähtaja;
    10. Muud lepinguosaliste poolt vajalikuks peetavad küsimused.
  2. Uue kohaliku omavalitsuse üksuse eesmärkide ja tegevussuundade kavandamisel, püstitatud eesmärkide elluviimisel, seadusega pandud kohustuste täitmisel, teenuste korraldamisel ning rahaliste vahendite suunamisel lähtub uue omavalitsusüksuse volikogu lepingu kehtivuse ajal käesolevas ühinemislepingus sätestatust. Juhul, kui ühinemisleping eeltoodut ei sätesta lähtutakse lepinguosaliste senistest arengukavadest, eelarvestrateegiatest ning üldplaneeringutest kuni ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse vastavasisuliste dokumentide kehtestamiseni.
  3. Lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest. Lepingu lisad on käesoleva lepingu lahutamatud koostisosad.

 

II. ÜHINEMISE EESMÄRGID

  1. Ühendada nelja Põhja-Läänemaa valla potentsiaal piirkonna parema arengu- ja konkurentsivõime saavutamiseks ning ettevõtluse soodsa arengukeskkonna loomiseks;
  2. Edendada kohaliku demokraatiat, anda piirkonnast valitud volikogu liikmetele suuremad võimalused kohaliku elu küsimuste kaasarääkimisel ja tuleviku planeerimisel, stimuleerida kodanikualgatust ning kodanikuühendusi (sh seltsitegevus, külaliikumine) senisest aktiivsemalt kohalikust elust osa võtma;
  3. Tagada ühinenud valla elanikele kvaliteetsed ja ruumiliselt kättesaadavad, majanduslikult tõhusalt korraldatud avalikud teenused, suurendada ühinenud valla haldussuutlikkust ning tagada hea avaliku halduse parimate praktikate juurutamine.

 

III. ÜHINEMISE AEG

  1. Lepinguosaliste ühinemise ja uue üksuse moodustamise ajaks on 2013. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude korraliste valimiste aeg.
  2. Uue üksuse kui avalik õiguslik juriidilise isiku õigusvõime tekib alates 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Nimetatud hetkest omab uus omavalitsusüksus kõiki Lepinguosaliste õigusi ja kannab Lepinguosaliste kohustusi ning lähtub käesolevas lepingus kokkulepitust.

 

IV. UUE OMAVALITSUSÜKSUSE NIMI, STAATUS JA SÜMBOOLIKA

  1. Uue avalik-õigusliku juriidilise isiku nimi on Põhja-Läänemaa vald (edaspidi „Vald“).
  2. Valla territoorium moodustub Lepinguosaliste territooriumide summana ja Valla piir kulgeb mööda Lepinguosaliste välispiiri.
  3. Vald on kõigi Lepinguosaliste õigusjärglane.
  4. Valla juriidiliseks aadressiks on Haapsalu mnt 6, Taebla alevik, 90801. Valla teeninduspunktid asuvad Linnamäe külas, Nõva külas,  Risti alevikus ja Taebla alevikus.
  5. Vallavolikogu koosseisus on 19 liiget, kes valitakse ühes ülevallalises valimisringkonnas.
  6. Vallavalitsuse kui organi koosseisu kaasatakse vähemalt üks esindaja igast Lepinguosalisest vallast.
  7. Valla sümboolika (vapp ja lipp) kujundamiseks kuulutatakse välja konkurss. Konkursikomisjon alustab tööd pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemist tehtava otsuse vastuvõtmist ühinevate valdade volikogudes. Sümboolika kinnitab vallavolikogu pärast ühinemist.

 

V. HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISEGA KAASNEV LEPINGUOSALISTE PÕHIMÄÄRUSTE JA TEISTE ÕIGUSAKTIDE KEHTIVUS

  1. Valla põhimääruse kinnitab uus vallavolikogu arvestades võimalusel kõigi ühinenud omavalitsusüksuste põhimäärustes sätestatut.
  2. Kuni uue põhimääruse kehtestamiseni kehtivad senised põhimäärused edasi selle Lepinguosalise territooriumil, kus nad olid kehtestatud enne ühinemist ning selles osas, milles ta ei ole vastuolus käesoleva lepinguga. Valla põhimääruse kehtestamisega kaotavad Lepinguosaliste põhimäärused kehtivuse.
  3. Hallatavad asutused tegutsevad kuni asutuste uute põhimääruste kehtestamiseni ja/või asutuste ümberkorraldamiseni seni kehtinud põhimääruste alusel ulatuses, kus need ei ole vastuolus käesoleva lepinguga ja Valla õigusaktidega.
  4. Lepinguosaliste õigusaktid kehtivad Valla õigusaktide kehtestamiseni edasi selle omavalitsusüksuse territooriumil, kus nad ühinemiseni kehtisid. Kui Lepinguosaliste või Valla õigusakt on vastuolus lepingus sätestatuga, loetakse ülimuslikuks leping ning tegevustes lähtutakse lepingus sätestatust.
  5. Valla arengukava, valdkondlike arengukavade (jäätmekava, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava jt), eelarvestrateegia ja eelarve vastuvõtmiseni ning uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad lepinguosaliste arengukavad, eelarvestrateegiad, valdkondlikud arengukavad, eelarved ja üldplaneeringud selles ulatuses, kus nad ei ole vastuolus käesoleva lepinguga ning Valla õigusaktidega. Seaduses sätestatud dokumente täidetakse kuni 2013. aasta lõpuni iga ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta eraldi.

 

VI. HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISEGA KAASNEVATE VÕIMALIKE ORGANISATSIOONILISTE NING EELARVELISTE JA MUUDE VARALISI KOHUSTUSI JA ÕIGUSI KÄSITLEVATE KÜSIMUSTE LAHENDAMINE

  1. Kõik Lepinguosaliste õigused, kohustused (sh lepingud) ning varad lähevad uue valla moodustamise hetkest üle Vallale.
  2. 2013 aasta korraliste kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast kuni eelarveaasta lõpuni jätkatakse enne ühinemist vastuvõetud 2013. aasta eelarvete täitmist eraldiseisvalt.
  3. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta Vabariigi Valitsuse antud õigusakti jõustumise päevast alates kuni valimistulemuste väljakuulutamise päevani võivad Lepinguosaliste volikogud varalisi kohustusi, mis ei ole kaetud jooksva aasta eelarvega, võtta ainult vastastikuse konsensuse korras.

 

VIII. AMETIASUTUSTE JA NENDE HALLATAVATE ASUTUSTE STRUKTUURIDE JA TÖÖTAJATEGA SEOTUD KÜSIMUSED

  1. Lepinguosaliste ametiasutuste tegevus reorganiseeritaks üheks ametiasutuseks, kõik eraldiseisvad hallatavad asutused loetakse nimetatud ametiasutuse hallatavaks asutuseks.
  2. Kõik Osapoolte hallatavate asutuste töötajad (sh õpetajad ja koolide teenindav personal) lähevad üle Valla ametiasustuse hallatavate asutuste koosseisu. Töölepingute tingimused, mis töötajatel on kehtinud senise tööandja juures, on siduvad  Vallale kui uuele tööandjale.
  3. Ametiasutuste töö ümberkorraldamisel ja uute ametnike ja töötajate teenistusse võtmise vajadusel leitakse personal eelkõige sisevaliku teel, et tagada info, teadmiste ja oskuste kvaliteet ning selle säilimine ja haldusprotsesside tõrgeteta jätkumine.
  4. Kõigile valla koosseisus jätkavatele ametnikele ja töötajatele tagatakse vähemalt ühinemiseelne töötasu, kui nad jätkavad samal ametikohal või töökohal. Töötajate vabastamisel ja hüvitiste maksmisel lähtutakse ühinevate omavalitsuste õigusaktidest ja seadustes sätestatust. Lasteaiaõpetajate töötasud ühtlustatakse hiljemalt 1.07.2014, teiste töötajate töötasud hiljemalt 01.01.2015.

 

IX. AVALIKE TEENUSTE TAGAMINE JA ARENDAMINE

Alusharidus

  1. Kõik munitsipaallasteaiad jätkavad tegevust senises asukohas, eesmärgiga tagada kõigile Vallas registreeritud lastele vajadusel lasteaiakoht ja osutada kvaliteetset alusharidust võttes arvesse laste erivajadusi.
  2. Iga munitsipaallasteaia poolt pakutavad tugiteenuseid analüüsitakse ning vajadusel viiakse sisse muutused senises töökorralduses ja võetakse tööle täiendavad spetsialistid.

Põhi- ja keskharidus

  1. Õpilastele tagatakse võimalikult kodulähedane põhiharidus ja üldkeskhariduse omandamise võimalus.
  2. Olemasolev koolivõrk koos koolitranspordi võrgustikuga säilitatakse.
  3. Võimalikud muudatused valla haridusvõrgustikus saavad olla tingitud vaid kooli laste arvu langemisel alla kriitilise piiri.
  4. Nõva Kooli tegevuse võimalikul ümberkorraldamisel jääb Nõva Kooli piirkond Oru kooli teeninduspiirkonda ning tagatakse koolitransport Nõvalt Oru Kooli. Teise koolide teeninduspiirkonna moodustavad Taebla Gümnaasium, Palivere Põhikool ja Risti Põhikool.

Huviharidus ja noorsootöö

  1. Huviringide tegevust jätkatakse vähemalt ühinemiseelses mahus ning tagatakse huviteenuste kättesaadavus kõigile valla elanikele.
  2. Huvihariduse tagamine väljaspool Valda toimub kohaliku omavalitsuse üksuste vaheliste lepingute alusel. Lastele tagatakse võimalus õppida väljaspool Valda asuvates Läänemaa huvikoolides .
  3. Noorsootöö teenuse pakkumist jätkatakse ja arendatakse olemasolevate noortekeskuste ja külakeskuste baasil. Kõik senised noortekeskused jätkavad tööd.

Kultuur, sport, seltsitegevus ja külaelu

  1. Valla eelarvest jätkatakse elanikele kultuuri- ja sporditegevuste toetamist.
  2. Koostatakse Valla uus terviklik terviseprofiil.
  3. Vaba aja veetmise ja sporditegevuse objektide võrgustik säilitatakse.
  4. Tagatakse olemasolevate kultuuri- ja spordirajatiste korrashoid, kaasajastamine ja võimaluste otstarbekam kasutamine.
  5. Koostöös partneritega jätkatakse Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskuse arendamist
  6. Toetatakse rahvaalgatust, külaliikumist ja seltsitegevust.

Raamatukogud ja muuseumid

  1. Kõik raamatukogud ja muuseumid jätkavad tööd senises asukohas.
  2. Vallaeelarvest toetatakse jätkuvalt raamatute ja perioodika ostmist, luuakse raamatukogude raamatute ja teavikute vahetamise ühtne süsteem.

Sotsiaalabi ja -teenused, -toetused ja eakate hoolekanne

  1. Valla ühtne sotsiaaltoetuste maksmise kord rakendatakse hiljemalt 01.01.2015. Selle rakendumiseni jätkatakse Lepinguosaliste territooriumil sotsiaaltoetuste maksmist seni kehtinud määrades.
  2. Toimetulekutoetuse eluasemekulude piirmäärad ühtlustatakse alates 01.01.2014.
  3. Valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused, mis ei ole sõltuvuses toetuse saaja majanduslikust seisundist (sünnitoetus, ranitsatoetus,  matusetoetus) ühtlustatakse alates 01.01.2014.
  4. Luuakse optimaalne, vajadustest lähtuv sotsiaalhoolekande süsteem.
  5. Valla arengukavaga nähakse ette sotsiaalteenuste arendamine, tagamaks kogu Valla territooriumil kvaliteetse teenuse kättesaadavus.
  6. Oru ja Risti Hooldekodud jätkavad tööd. Vald ei kasuta hooldekodude tulu Valla muude tegevusalade kulude katteks.

Valla majandus ja ühistransport

  1. Tagatakse teede ja tänavate hooldus- ning remonditööd vähemalt senise mahu ja kvaliteediga. Prioriteetseteks valdkondadeks on liiklusohutus ja kergliiklusteede tervikliku võrgustiku väljaehitamine.
  2. Teede ja tänavate talihoolduse korraldamisel arvestatakse piirkondlike eripäradega ning säilitatakse vähemalt praegune teenuse tase.
  3. Koostatakse Valla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni arendamise kava, teehoiukava, jäätmekava, energeetika arengukava.
  4. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuse osutamiseks nimetatakse üks ühine vee-ettevõtja. Haapsalu Veevärk jätkab või nimetatakse uus vee-ettevõtja vajadusel otsustatakse
  5. Kalmistute, parkide ja haljasalade hooldamine jätkub vähemalt ühinemiseelsel tasemel.
  6. Kommunaalteenuseid, kaugkütte- , üüri- ja hooldusteenused osutatakse senises mahus.
  7. Tänavavalguspunktide arvu ei vähendata, tänavavalgustuse arendamine toimub vastavalt piirkondlikele vajadustele (asulate valgustus, bussipeatuste, kergliiklusteede valgustus).

Korrakaitse ja turvalisus

  1. Koostöös riigiga algatatakse konstaablijaoskonna loomine Valda.
  2. Vald toetab naabrivalve, abipolitsei ja vabatahtlike tuletõrjeseltside tegevust.

Liikmelisus organisatsioonides ja koostöö

  1. Vald astub ühe üleriigilise omavalitsuste koostööorganisatsiooni- Eesti Maaomavalitsuste Liidu- liikmeks.
  2. Vald teeb oma eesmärkide täitmiseks koostööd teiste Läänemaa kohaliku omavalitsuse üksuste ja koostööinstitutsioonidega.
  3. Oma eesmärke täitvaid koostööinstitutsioone ei likvideerita.
  4. Osalus kohalikele elanikele teenuseid osutavates äriühingutes säilitatakse. Sarnast funktsiooni täitvate äriühingute ühendamisel võetakse arvesse nende sotsiaal-majanduslikku rolli, jätkusuutlikust ja majanduslikke kaalutlusi.

 

X. INVESTEERINGUD

  1. Investeeringuid tehakse järgides valla tasakaalustatud arengu põhimõtet, võetud kohustusi, senitehtud investeeringuid ja arvestades ühinenud omavalitsuste arengukavasid ning objekti olulisust kogukonnale.
  2. Lepinguosalised peavad prioriteetseteks teha perioodil 2014-2017 lepingu lisas nr. 3 toodud investeeringuid (objektide loetelu on prioriteetsuse järjekorras). Kaasfinantseeringuga seotud investeeringud teostatakse vaid toetusraha eraldamisel.
  3. Kehtivat rahastamisotsust omavad projektid viiakse ellu esmajärjekorras juhul kui Lepinguosalisel on liitumise eelsel perioodil võimalik omaosalust rahastada ning laenukoormus lubab seda teha.

 

XI. ÜHINEMISTOETUSE KASUTAMINE

  1. Riiklikku ühinemistoetust kasutatakse järgmisteks seaduses ettenähtud tegevusteks, sh:
    • ühinemisega seotud uuringute, analüüside ja konsultatsioonide teostamine;
    • valla elanike arvamuse väljaselgitamine;
    • omavalitsusüksuse nime ja staatuse muutmisega seotud toimingud;
    • omavalitsusüksuse ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste ümberkorraldamine, sealhulgas seadustes ettenähtud hüvitiste maksmine;
    • avalike teenuste osutamisega seonduvate kulude katmine;
    • arengukavas ettenähtud või ühinemislepingus kokkulepitud investeeringute finantseerimine;
    • ühinemislepingus kokkulepitud laenulepingust või muudest kohustuste liikidest tulenevate rahaliste kohustuste tasumine;
    • Euroopa Liidu struktuurifondide projektide kaasfinantseerimine.

 

XII. ÜHINEMISLEPINGU KEHTIVUSE TÄHTAEG

  1. Leping loetakse lepinguosaliste vahel sõlmituks kui lepinguosaliste volikogud on selle oma otsusega kinnitanud. Lepinguosaliste volikogude vastavad otsused on käesoleva lepingu lahutamatuks osaks.
  2. Leping jõustub 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päeval ja kehtib järgmiste korraliste kohalike omavalitsuste valimiste tulemuste väljakuulutamiseni. Lepingu sätted, millega sätestatakse Lepinguosaliste kohustused enne 2013. kohaliku omavalitsuste volikogude valimistulemuste  väljakuulutamist, jõustuvad lepingu sõlmimise hetkest.

 

XIII. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

  1. Lepinguga seonduvad vaidlused lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigis seadustega ette nähtud korras.

 

XIV. LEPINGU LISAD

Lisa 1. Seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse ja alaliste elanike arvu kohta

Loe seletuskirja: Põhja-Läänemaa valdade ühinemise seletuskiri.

Lisa 2. Põhja-Läänemaa valla kaart mõõtkavas 1:50 000

Lisa 3. Haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate investeeringute tegemise põhjendus ja eelarve

Lisa 4. Valdade  auditeeritud 2011. aasta majandusaasta aruanded

Lisa 5.  Põhja-Läänemaa valla juhtimisstruktuur

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Ahto
Ahto

Tore ,et inimesed on hakanud uurima liitumiste tagajärgi . Täpsustuseks eelkõnelejale .Mitte kogukond ei ole hakanud kokku hoidma ,vaid endiste valdade elanikud valivad ikka neid inimesi volikogusse ,keda nad tunnevad ,seega oma valla inimesi .Sellega piirnebki kogukonna kokkuhoid .Liitumisraha ei tohi ära raisata!.Isegi mitte külakeskuste ja saalipõrandate peale .Raha tuleb panna sinna ,kus see hakkab kohe raha tagasi tooma .

Renek
Renek

vallamaja soojustamine hakkabki raha tagasi tooma – ei küta õueõhku enam. Rahvamaja tegemine toob kindlasti kulusid juurde – jälle üks hoone mida kogukond ülal pidama peab. Mõistlik oleks oleks leppida nende saalidega, mis meil juba olemas on ning need korda teha.

Ahto
Ahto

Üks kaval poliitiline küsimus tõstatati :Kas on mingeid argumente praeguse olukorra säilitamiseks. Lühike vastus oleks “Ei ole “! Seda muidugi eeldusel ,et räägime olukorrast meie vallas. Kindlasti ei saa jätkuda olukord ,kus 4 valla allasutuse juhti jagavad volikogus raha . Kindlasti ei saa jätkuda olukord ,kus ei leita 500 € vallarahva jõulupeo toetamiseks ,kuid 5000 € lahkumishüvitusteks kindlasti leitakse. Lühidalt ,see ei ole kogu Läänemaa teema .Suhtleme mujal. Suure osa Läänemaa teema on liitumine ,sellest võiks rääkida siin.

Juhhaidii
Juhhaidii
Mulle jääb mulje, et kohati elaksime nagu mitte EV-s, vaid kolmandates riikides väljaspool Euroliitu. Kes, või mis keelab meil täna ettevõtlusega mitte tegeleda ja millist soodne pinnas saab tekkima peale ühinemist? Kes keelab täna valdade vahel koostööd tegemast, maha istumast, koos arutamist ja arukaid otsuseid tegemast? Ma ei saa aru sellest, mida need asjamehed käivad muudkui väljamaal kogemusi vahetamas, kui nad sealt midagi arukat ei talleta. Kopeerida näiteks Taani omavalitsusreformi on absurd. Seal riigis asustustihedus kolm korda suurem juba ja riigipoolsete ülesannete delegeerimisel omavalitsustele on sellel ka konkreetne raha taga. Meil tahetakse välja suretada nn kohalikke poliitikuid, kui samas on… Loe rohkem »
Ahto
Ahto

Taanis oli enne reformi 1400 valda , nüüd u 380 . Ja seda peetakse optimaalseks siiani. NB ! Taani on pindalalt Eestist väiksem .

Renek
Renek

http://et.wikipedia.org/wiki/Taani#Riigikord

Taanis Wikipedia 2007 aasta seisuga valdasid 98 tk ning rahvaarv 5,5 miljonit. Ei tea kust Ahto info pärineb või paneb Wikipedia siinkohal mööda.

Ahto
Ahto

Vot leidsidki uuema andmed . Omavalitsuste tegelik ühinemine sai teoks 1. jaanuaril 2007.aastal, mil riigi 13 maakonnast moodustus 5 regiooni ning 271 omavalitsuse asemel jäi peale liitumisi 98 haldusüksust.

Miki
Miki

Taanis on rahvaarv 5,5 miljonit, seega maksumaksjaid valla kohta ikka palju rohkem. Rikkamad inimesed maksavad seal tulumaksuks ära üle 60% ja nad ei põgene maksude eest Venemaale. Meil hiilitakse maksudest kõrvale väga erineval viisil. Ja nii polegi, millest valda üleval pidada. Pärast tasuta ühistransporti lähevad Tallinna kodanikuks ka need endised vallaelanikud, kes kolkapatriotismist maksud seni maale tõid.

Ahto
Ahto

Täpselt .Peale valdade liitmist kiireneb maakohtadest (ka riigist) lahkumine veelgi. Väheneb kogukonnatunne ,inimeste seotus kohaliku võimuga ja seesama kolkapatriotism. Need on muidugi emotsionaalsed tegurid ,aga mõjutavad otseselt majandust . Tugevalt väheneb osalemine valimistel. Midagi ei pea leiutama ,see kõik on ju mujal olnud. Targad õpiks ju teiste vigadest ,kuigi huvitav on kõik ka omal nahal ära proovida.Kannatjaks jääb paraku siiski lihtinimene.

Miki
Miki
Tegelikult on näited just vastupidised olnud. Külakogukond on hakanud kokku hoidma, teevad valimistel kõva promo ja saavad omad väärikad inimesed volikogusse. Vallamaja ei ole asi, mis kogukonnatunnet loob, selleks on külad ja nende inimesed ning ühised tegevused mis seal tehakse. Igasse kobedamasse külasse peaks tulema külamaja, kus kohalikud saaksid koos käia ja kasvõi perekondlikke üritusi läbi viia. Seda loota, et vallast tuleb keegi ja ette ära teeb, on lollus. Arvan, et liitumisrahadega tuleks just midagi sellist teha, mis kogu rahvale mõeldud on. Külakeskused ja velskripunkt näiteks, mitte rahvamaja Linnamäele. Saalile uus põrand ja veidi iluravi, sellest peaks aitama. Vallamaja tuleks… Loe rohkem »
Tont.
Tont.

Lp. Ahto,su jutt on õige. Aga eestlane pole kahjuks grusiin või kreeklane. Lühidalt- seni,kuni saab leiva ja kümme muna, on ta vait. Tihti on ka SUNNITUD vait olema,sest kuigi ametlikult tsensuuri pole,võib su tööandja su koondada,kui liig palju jutustad. Mis aitaks ? Esialgu kasvõi valimispäeval laiskusest võitu saamine ja protestikandidaatide valimine. E. hääletage kasvõi naabri koera poolt,aga ärge jätke häälrtamata.

Mida
Mida

tähendab soodsa ettevõtluskeskkonna loomine-kas täna nendest valdadest ei loo siis või?Mida siis tehakse teistmoodi,see jura on küll pastakast välja imetud Breznevistlik loosung-kõik koolid alles samas mahus,samad koolipiirkonnad jne,kus on siin point,seda küll ei näe mitte ühegi nurga pealt.Tundub,et teatud seltskonnal on vaja millegiga tegeleda-mitte keegi sellest hoolimata millestki ei loobu (ainult Nõva kool läheb kinni,sest seal pole täna enam lapsi ja kui mõni jääb,siis see viiakse Orule).Mis keelab seda siis täna tegemast?Ainuke point millest ma aru saan,et kõik vallad annavad enda võimu Taeblale (kus on vallamaja ja ametnikud) praktiliselt ja vastu saavad-soodsa ettevõtluskeskkonna ja Risti valla võlad -õnnitlused.

Ahto
Ahto

Sa unustad ära 600 000 liitumistoetust,sellega saab “motiveerida ametnikke” ,palgata uusi spetsialiste, arendada demokraatiat ,aktiviseerida valijaskonda ja teostada rahava arvamuse uuringut liitumisest peale liitumist.

Ristilt
Ristilt

Avalikustamisele hindeks 5+. Loodame, et lisad ka varsti avalikud.

Ahto
Ahto

Mina ,kui paadunud liitumise vastane ,pean nentima …,et tõsine töö on ära tehtud. Eriti imponeerib mulle ,et kohe on ära märgitud “soodsa ettevõtluskeskkonna loomine”

wpDiscuz