Haapsalu põhikool hakkab kuju võtma lähikuudel

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Üks maja, kaks kooli: direktrissid Anne Mahoni ja Leini Vahtras, õppealajuhataja Ülle Lobjakas ja huvijuht Liia Lees on ära kuulanud Haapsalu gümnaasiumi kõnevõistlusel esitatud 28 kõnet ja valivad nüüd parimaid. Foto: Katrin Pärnpuu
Üks maja, kaks kooli: direktrissid Anne Mahoni ja Leini Vahtras, õppealajuhataja Ülle Lobjakas ja huvijuht Liia Lees on ära kuulanud Haapsalu gümnaasiumi kõnevõistlusel esitatud 28 kõnet ja valivad nüüd parimaid. Foto: Katrin Pärnpuu

* Märtsi lõpuks on teada, kes saavad uues koolis tööd ja kes koondatakse

Haapsalu haridusjuht Mari–Epp Täht ei nõustu volikogu liikme Gert Virroja etteheitega, et linnavalitsus on vähe tegelnud tulevase põhikooli sisu väljatöötamise, avalikkuse ja õpetajaskonna teavitamisega.

„Mis rolli hakkab Haapsalu põhikool mängima haridusmaastikul?” küsis Gert Virroja. „See on siiski progümnaasium, riigigümnaasiumi kasvulava.”

„Sisulist tööd ei tehtagi kisa ja käraga,” pareeris Mari–Epp Täht süüdistuse.

Põhikooli õpetajaskond selgub märtsivaheajaks

Juba varem kokku lepitud stsenaariumi järgi oli kõigepealt riigigümnaasiumi õpetajate konkurss. Kandideerida said nii Haapsalu kui ka Wiedemanni gümnaasiumi õpetajad.

Praegu käib põhikooli töötajate konkurss. Mõlema kooli õpetajad ja abipersonal saavad avaldusi esitada 1. märtsini.

„Põhikooli avalikku konkurssi ei tule, pakume tööd oma inimestele,” ütles Täht. „Kui siis jääb mõni koht täitmata, tuleb avalik konkurss.”

Valiku teeb põhikooli direktor Anne Mahoni. Et põhikoolis on vähem kohti kui kahes praeguses gümnaasiumis töötajaid, tuleb ka koondamist.

Kui palju õpetajaid ja abipersonali tuleb koondada, ei osanud ei Mahoni ega Täht praegu öelda. Neil ei ole teada sedagi, millised õpetajad valiti riigigümnaasiumi.

Tähe sõnul peaks olema märtsivaheajaks selge, kes saab tööd ja kes tuleb koondada.

„Jabur!” ütles Mari–Epp Täht Gert Virroja vahendatud arvamuse kohta, et riigigümnaasium riisub koore, põhikooli jääb lõss. „Igal õpetajal on võimalus valida, kas riigigümnaasium või põhikool.”

Täht lisas, et kui ühes koolis ei ole õpetajal täiskohta, võib ta töötada mõlemas koolis.

„Linnavalitsuse silmis on kõik õpetajad võrdsed ja kõik on tähtsad,” kinnitas Täht.

Kooli nimi ja sümbolid

Virroja üks etteheide käis põhikooli nime kohta — miks valiti see avaliku aruteluta.
„Nimi ei riku kooli ja nimi ei tee ka koolist kooli,” sõnas Täht. Tema sõnul ei ole Haapsalus vajadust koolile nime panna, sest linnas ei ole nii palju põhikoole, et neid nime või asukoha järgi eristada.

Kooli sümbolite ja kodulehekülje kohta ütles Täht: „Jõuame. Kui kaader on valitud, tuleme kokku ja teeme ära. See ei ole põhimääruse kinnitamise küsimus.”

Koolile annavad sisu inimesed

Põhikooli ülesanne on anda head põhiharidust — sellist, mis loob võimaluse edasi õppida, sh kutsekoolis, ütles Täht.

Selleks on koolil õppekava. Õppesuundi, nagu on gümnaasiumis, põhikoolis ei ole.

„Põhikooli sisu on riik kirja pannud, pigem peame mõtlema õppekorralduse peale,” ütles Mahoni. Seda aga ei saa enne teha, kui pole teada, kes koolis tööle hakkavad.

„Minul võib ju olla ettekujutus tulevasest koolist, aga mina üksi kooli ei raja,” ütles Mahoni, kes on praegu kooli ainuke ametlik töötaja.

Sisulised ja korralduslikud asjad hakkavad selguma lähikuudel. Mahoni lootis uude kooli kaasa võtta mõlema kooli, Wiedemanni ja Haapsalu gümnaasiumi positiivse poole ja katsuda kõike veel paremaks teha. Seni soovib Mahoni, et õpilastel, õpetajail ja lapsevanemail oleks uue kooliga nii vähe muret kui võimalik.

Kas põhikooli õpetajad tunnevad ennast teisejärgulisena?

Marianne Samm
Haapsalu gümnaasium, õpetajate usaldusisik:

„Tunne, et riigigümnaasium on peamine, tekkis õpetajail siis, kui riigikoolist alles rääkima hakati. Ühel lastevanemate koosolekul öeldi otse välja, et tublimad õpetajad võetakse riigigümnaasiumi. See oli halvustav, sest kes siis põhikoolis töötama hakkavad?!

Riigigümnaasiumi on võetud palju õpetajaid väljast, mitte meie ega Wiedemanni paremikku. Riigigümnaasiumile tehti nimekonkurss, ka õpetajailt küsiti arvamust. Põhikooli kohta pole midagi kuulda. Ma ei oska öelda, kas pidanuks konkursi tegema, mingi muu nime panema. Anton Üksti nimeline põhikool? Võimalus nime muuta võiks olla.

Nüüd on aeg sealmaal, et võiks juba rohkem rääkida põhikoolist ja vähem riigikoolist. Läinud nädalal oli mõlema kooli õpetajate kohtumine linna haridusjuhtidega. See oli väga rahumeelne. Meile kinnitati, et mõlemat kooli koheldakse võrdselt.

Põhikooli õpetajaskonna valiku juurde lubas Mari–Epp Täht kutsuda ka mõlema kooli usaldusisikud. Eks osa õpetajaid jää tööta, aga seepärast tahetaksegi valik varakult teha, et õpetajad saaksid otsida uut töökohta.”

Kadri Mitt,
Wiedemanni gümnaasiumi usaldusisik:

„Meie õpetajad on ammu olukorraga leppinud, meie kool ju suletakse ja oleme kõik sunnitud oma töökohalt lahkuma. Oleme sellest šokist üle saanud.

Praegune ärevus on paratamatu, sest kõigile ei jagu uues koolis tööd. Keegi ei ole aga öelnud, mis kuupäevast inimesed koondatakse, mitme kuu hüvitist makstakse jms.

Tööd saada on keeruline. Eks see olene inimesest, millisteks elumuutusteks on ta valmis. Nii mõnigi õpetaja aga on oma pere ainuke toitja.”

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
Pisike parm
11 aastat tagasi

Nüüd siis jääb õhtukeskkool vaeslapse rolli. Miks keegi sellest ei räägi? Gert auuu?