Regionaalminister Siim Kiisleri kinnitusel annaks Tallinna ja Haapsalu vahelise raudteeühenduse taastamine piirkonna arengule kindlasti uue mõõtme, kuid sellele saab hakata mõtlema alles uue eurorahade perioodi kontekstis.
“Haapsalu puhul on üheks oluliseks küsimuseks ka kiire ja mugav ühendus Tallinnaga ja rongiliikluse taastamine annaks piirkonna arengule kindlasti uue mõõtme,” rääkis Kiisler BNSile. “Selle pärast nägime eelmisel aastal valminud üleriigilises planeeringus ette ka rongiühenduse võimaliku taastamise ja trassikoridori reserveerimise.”
Eelkõige tuleb sellele investeeringule Kiisleri sõnul mõelda siiski uue eurorahade perioodi kontekstis.
Järgmistel aastatel seisab tema sõnul ees võitlus maakonnakeskuste säilimise ja tugevdamise eest. “Peamine küsimus on töökohtades ja ühendustes – kuidas inimesed saaks teha sellist tööd, mis neile meeldib ja elada seal, kus neile meeldib,” selgitas Kiisler.
Maakonnakeskusi tuleb regionaalminstri sõnul paremini siduda ümbritseva piirkonnaga, aga ka omavahel. “See tähendab paremaid teid, paremat ühistransporti.”
Kiisleri erakonnakaaslane, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on jaanuaris Postimehele öelnud, et Riisipere–Haapsalu raudtee taastamine ei kuulu transpordiinvesteeringute prioriteetide hulka, sest raudteeliin ei tasu ennast ära.
Sel aastal hakkavad Tallinn–Riisipere suunal sõitma uued elektrirongid, uuendatud raudteel on võimalik sõita kuni 120 kilomeetrit tunnis.
Kui võtta aluseks mullu lõppenud Türi–Viljandi lõigu uuendamine, siis võiks Haapsalu raudtee taastamine maksma minna 27 miljonit eurot, kirjutas leht.
Läänemaa omavalitsuste volikogude liikmed võtsid 17. jaanuaril vastu ühispöördumise majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kus avaldasid toetust Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudteeühenduse taastamisele.
on ametis, et teha tööd mis meeldib ja elada seal kus meeldib, selleks peab olema kõrgekaliibiline riigivaras