“Ei osanud üldse arvata, et see elu nii kaugele läheb, et pannakse lehte ka,” ütleb homme sajandat sünnipäeva tähistav Hilda Noot.
Hilda vaatab tähelepanelikult teda parasjagu pildistava Arvo Tarmula portreed neljapäevase Lääne Elu esiküljel. “Ka suur mees,” arvab ta Tarmulast. “Lai leht!”
“Seda lehte ma loen küll,” ülteb Hilda Lääne Elu kohta. “Poliitilist asja ma ei tea, aga muidu on elu Eestis hea,” arvab ta ajalehest loetu põhjal.
Kolmandat aastat Risti hooldekodus elav Hilda Noot paneb igal hommikul kleidi selga ja siidrätiku kaela. Ta võtab osa kõigist võimlemis- ja laulutundidest ning käib suviti õues istumas.
“Tervis on keskmine,” ütleb tugiraamiga liikuv proua. “Ega ma nooremaks ei lähe.”
Hilda ütleb, et nooremana oli elu päris raske, aga vanemast peast on väga hea. “Hea, et siin hooldekodus saan olla – enam ei jõua ju tööd teha,” ütleb noorelt Martnas talutööga alustanud ja eluaeg Haapsalus õmbleja ametit pidanud Hilda.
Risti hooldekodu juhataja Marje Viigipuu sõnul on humoorikas Hilda kõigi lemmik: “Paneb selliseid pirne, et kõik on naerust kõverad.”
Hilda arvabki oma pika elu saladuseks asjadesse rahulikult ja lõbusalt suhtumise:
“Olen ükskõikne ja rahulik, pole nutnud. On raskusi küll olnud: isa surm, sõda…” jääb ta mõttesse, kuid ütleb, et tema ei võta asju hingeliselt.
“See on loodud, et inimene peab kannatama,” arvab Hilda. “Ma ei hakka tönnima ega oma närvisid rikkuma. Tuleb mis tuleb ja kui ei tule, ei tule.”
Homseks sünnipäevaks on hooldekodusse kutsutud kapell, juubilari tulevad õnnitlema vennapoeg ja endised töökaaslased Haapsalust. “Meie oma kokk teeb tordi,” ütles juhataja.
“Mina olen eluaeg pidanud sünnipäevi ja koosviibimisi,” ütleb Hilda. “Arusaam elust peab ikka lõbus olema, mitte ei pea ulguma.”
Muide, Lääne Elu loeb Hilda alati kaanest kaaneni läbi. Ilma prillita.
Vanamemm peab täna oma 100. sünnipäeva. Palju, palju õnne sünnipäevaks.