Noarootsi vallavalitsuse liige astus tagasi
Noarootsi valla maa– ja arendusnõunik Marika Meister astus vallavalitsuse liikme kohalt omal soovil tagasi.
„Ei juhtunud midagi. See on omavaheline asi,” ütles Meister Lääne Elule. Rohkem ei soovinud ta oma otsust kommenteerida.
Noarootsi volikogu esimehe Rein Vatku sõnul põhjustasid tagasiastumise erimeelsused ja Meister leidis, et tema ettepanekutega ei arvestata.
„Tal on oma kindlad seisukohad. Omavahel nad (vallavalitsus – toim) konsensust ei leidnud,” sõnas Vatku.
Vatku kinnitas, et Meister jätkab valla maa– ja arendusnõunikuna, ka valiti ta Noarootsi ja põhjavaldade ühinemisläbirääkimisi koordineeriva komisjoni liikmeks.
Vallavalitsus jätkab neljaliikmelisena. Volikogu kinnitas otsuse 21. jaanuari istungil.
Enne seda oli teinud Meister vallavolikogule pöördumise, kus on kriitiline vallavanem Annika Kapi, abivallavenam Aivo Hirmo ja Noarootsi kooli suhtes.
Erivajadusega laps tavakoolis — hea idee, aga poolik lahendus
Peaaegu kolmandik Läänemaa koolilapsi vajab tavalise õppekava omandamiseks mingisugust lisaabi ja samasugune on seis terves Eestis, kuid koolid on selliste laste õpetamisega hädas, sest tugiteenuste rahastamine on lükatud omavalitsuste kaela ja koolidel ei ole asjaomast õppematerjali.
Mullu kevadel Läänemaa tavakoolides tehtud küsitlus näitas, et 2033 õpilasest vajab lisaabi 574 ehk 28%. Sellise hinnangu andsid koolid ise ja Lääne maavalitsuse haridusjuht Anneli Vaarpuu peab seda päris objektiivseks.
„Olukord ongi selline,” ütles Vaarpuu.
Kuigi haridusliku erivajadusega (HEV) laps on ka üliandekas laps, sest temagi vajab erikohtlemist, on enamik lapsi siiski sellised, kel on raskusi tavalise õppekava omandamisega. Neid lapsi oli Läänemaal 71% ehk 400 ringis. Käitumisraskused olid kaheksal protsendil.
Lugu saab lugeda siit.
Valdade talimängud võitis Taebla
Harrastussportlase nädalavahetuse täitsid valdade talimängud, kus võistlusi peeti kokku kümnel alal.
Kümnest alast neli võitis Taebla: teatesuusatamise, suusatamise, mälumängu ja teatevõistluse. Viimases tuli küll kohta jagada Haapsalu võistkonnaga.
Haapsalu sai esikoha ka kabes ja lauatennises, ent jäi kokkuvõttes Ridalast nelja punktiga maha kolmandaks. Haapsalu ei saanud võistkonda välja pandud juhtkonnavõistluseks.
Lihulast pärit artistid säravad Estonia laval
Rahvusooperi Estonia uues lavastuses „Print ja kerjus” osaleb kolm artisti, kes on pärit Lihulast.
Lavastuse kunstnik on Lihulas sündinud, kasvanud ja põhikooli lõpetanud Ingrid Proos.
Kahes rollis „Printsis ja kerjuses” on Lihulas sündinud, kasvanud ja gümnaasiumi lõpetanud ooperisolistid Rene Soom (John Canty, Tomi isa / kuningas Henry VIII) ja Märt Jakobson (lordprotektor).
Muhu väina regatt algab seekord Haapsalust
Muhu väina 56. regatt sõidetakse sel suvel tavapärasest vastupidisel distantsil — regatt algab Haapsalust ja lõpeb Saaremaal Roomassaare sadamas.
Muhu väina regatt avatakse Haapsalus 13. juulil ja esimene start antakse päev hiljem. Läbi Heltermaa, Kuivastu ja Pärnu jõuavad jahid 20. juuliks Roomassaarde.
Haapsalu jahtklubi juhatuse liige Indrek Viiret ütles, et Haapsalu valiti regati alguseks ühelt poolt võistlejate soovi tõttu läbida distants vastupidi viimasel viiel aastal sõidetule, teisalt aga möödunud suve õnnestunud vastuvõtu tõttu.
Martna vald ühines liitumislainega
Martna volikogu otsustas teisipäeval ühel häälel, et liitub põhjavaldade ühinemisläbirääkimistega.
Nüüd on Põhja–Läänemaal ühinemislainega liitunud kokku kaheksa valda.
Ettepaneku alustada liitumisläbirääkimisi teeb Martna Ridala, Taebla ja Risti vallale kui Martnaga külgnevatele omavalitsustele.
„Kogu Põhja–Läänemaad on haaranud tugev ühinemislaine. Me ei tohiks sellest kõrvale jääda,” sõnas Martna volikogu esimees Hardi Rehkalt.
„Meist põhja pool on kõik omavalitsused kaasatud,” märkis Martna vallavanem Tiiu Aavik.
Aaviku sõnul on väga paljud ühineda soovijad oma olemuselt enam–vähem Martnaga võrdsed omavalitsused.
Vormsi jääb liitumiskõnelustest kõrvale
Vormsi volikogu otsustas esmaspäeval, et ei lähe kaasa Põhja–Läänemaad haaranud ühinemiskõnelustega.
Vormsil on hakanud hästi minema, ühinedes võib saar muutuda ääremaaks, kirjeldas volikogu esimees Ivo Sarapuu vormsilaste hirmu. Teiseks, keegi ei tea, mida riik teeb, mis ülesandeid omavalitsusele veel peale paneb. Kui kohustused suurenevad, surevad väikesed loomulikku surma, nentis Sarapuu.
„Kolm poolt ja viis vastu,” ütles Ivo Sarapuu hääletustulemuse kohta. „Vormsil ei ole naabrit kõrval, meri on vahel ja see paneb inimesi teistmoodi mõtlema.”
Läänlasi kimbutavad viirushaigused
Läänemaal on hüppeliselt kasvanud haigestumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse.
Kui jaanuari kolmandal nädalal registreeriti Läänemaal 106 haigestumisjuhtu, kellest 48 olid lapsed, siis eelmisel nädalal oli haigestunuid juba 229, neist 108 lapsed. Terviseameti andmeil oli Läänemaal haigestunuid peaaegu kaks korda rohkem kui Eestis keskmiselt.
Terviseameti Haapsalu esinduse epidemioloogiaspetsialist Lea Kiis ütles, et Läänemaa suuremas haigestunute arvus ei ole midagi erakorralist.
„Haigestumise tippaeg võib saabuda erinevatesse piirkondadesse erinevalt,” ütles Kiis. „Mõnes piirkonnas on see veel tulemas.”
Haapsalu linna algkooli lastest puudus sekretär Kaja Peetrise sõnul teisipäeval 48 last 240st. Puudujate hulk on poolesaja õpilase ümber teist nädalat.
