Rahandusministeeriumi kodulehele aasta lõpus ilmunud tabelid näitavad riigi hariduseraldise suurust euro täpsusega omavalitsuste kaupa.
Koostatav eelarve ja lähenev õpetajate palgapäev on pannud kooli– ja vallajuhid arvutama, ja mitte ainult seda, kui palju õpetajate palk tõuseb, vaid ka seda, kas see üldse tõuseb.
See, et maagümnaasiumid on silmitsi tõsiasjaga, et põhikoolita ei saa nad gümnaasiumiosa õpetajaile palka välja maksta, pole iseenesest uudis. Sellest on räägitud ja sellest on haridusministeerium rääkinud varem ja palju. Varem lihtsalt ei oldud seisus, et palk, mida nagu õieti kooli kukrus polegi, tuleb välja maksta.
Et praegugi pole päris selge, mis on lubatud ja mis keelatud, eeldavad koolijuhid õigustatult, et võivad toimida vanaviisi. Mis saab aga sügisel? Siis on ju tasku sama tühi.
Kui vaadelda Läänemaa kolme väikest, Lihulat, Kullamaad ja Taeblat, on tõenäoliselt roosilisim (ja kõige põnevam) just Taebla gümnaasiumi tulevik. Kui Põhja–Läänemaal käivitunud haldusreformist saab asja, siis oleks uuel suurvallal tõenäoliselt nii huvi kui ka jõudu üht korralikku (riigi või mitte riigi) gümnaasiumi pidada. Miks mitte ka puhast ja kindlasti mitte põhikooli arvel rehepappi tehes.
