Eestimaa Looduse Fond, Läti Looduse Fond ja Leedu Looduse Fond saatsid eile avaliku kirja Balti riikide põllumajandus- ja keskkonnaministritele, et pöörata tähelepanu metsade kaitse vajadusele ja riiklike maaelu arengukavadega seotud probleemidele.
Balti riikide keskkonnakaitsjad leiavad ühiselt, et praegu kolmes Balti riigis käimasolevad maaelu arengukava protsessid ei liigu metsade elurikkuse säilitamise suunas. Keskkonnakaitsjad loodavad, et Balti riikide metsade mitmekesisust ja ainulaadsust püüavad riigijuhid säilitada ning vaatavad arutluse all olevad eelnõud üle, lähtudes avalikus kirjas väljatoodud kolmest olulisest punktist.
Avalik kiri Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrile ja keskkonnaministrile
Euroopa Liit on nii oma metsanduse kui ka elurikkuse strateegiates rõhutanud terviklike metsaökosüsteemide olulist rolli suure arvu erinevate liikide elupaigana. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste eelnõu lõik 35 sedastab:
“Tuleks jätkata toetuse andmist metsa valdajatele, kes pakuvad keskkonda säästvaid ja kliimateadlikke metsakaitseteenuseid, võttes kohustusi seoses eesmärgiga suurendada bioloogilist mitmekesisust, kaitsta suure väärtusega ökosüsteeme ja tugevdada metsade kaitseväärtust pinnase erosiooni, veevarude hoolduse ja veekvaliteedi ning loodusõnnetuste suhtes.”
Seega on elurikkuse vähenemine metsades oluline probleem, millele liikmesriigid peavad oma riiklike maaelu arengukavade koostamisel tähelepanu pöörama. Meie, allakirjutanud, soovime rõhutada kolme olulist metsade elurikkuse kaitsega seotud punkti, mida tuleks käsitleda kõigi meie riikide maaelu arengukavades.
Metsade majandusliku elujõulisuse suurendamiseks ette nähtud meetmed peavad olema tasakaalus metsade elurikkuse säilitamisele suunatud meetmetega. Kui toetatakse näiteks metsade istutamist, hooldusraieid ja kuivendussüsteemide rajamist, siis peavad olema rakendatud ka metsade elurikkuse suurendamisele suunatud meetmed.
Kõige tundlikum osa metsadega seotud elurikkusest on ohustatud erinevate metsamajanduslike tegevuste poolt, mistõttu on peamiseks metsaliikide ja –koosluste kaitsemeetmeks nende mitte majandamine. Seetõttu peavad riiklikud maaelu arengukavad toetama elurikkuse struktuurielementide säilitamist metsamaastikus (näiteks seaduses nõutust enama koguse surnud ja säilikpuude jätmine raielankidele, suure looduskaitselise väärtusega metsaosade majandamisest väljajätmine jne).
Eelmise sajandi intensiivne kuivendamine on degradeerinud hulganisti väärtuslikke kooslusi ning teedeehitus on põhjustanud metsamaastike fragmenteerumist. Veelgi suurema negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ei tohi seetõttu riiklike maaelu arengukavade raames toetada uute kuivendussüsteemide ja teede rajamist.
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Silvia Lotman
Läti Looduse Fondi tegevjuht Janis Rositiz
Leedu Looduse Fondi tegevdirektor Edmundas Greimas
