Nädala jagu püsinud soojakraadid ja vihmasajud viisid kesknädalal Liivi ja Kasari jõel jää nagu kevadel.
“Nii eriskummalist asja ei ole enne näinud – 3. jaanuar ja jää on läinud,” sõnas üle 50 aasta Kasari jõe lähedal Lodjaotsa talus elanud Elle Aavik neljapäeval.
Kasari vanast sillast paarisaja meetri kaugusel väikesel saarel elav Madis Källe kuulis kolmapäeval enne keskööd jääpankade mürinat ja läks asja vaatama. Mürin oli tema sõnul kõva ja nii palju, kui pimedas näha oli, jõgi kahe silla vahel jääpanku täis.
“Kevaditi, kui jää pehme, nii kõva raginat ei ole,” ütles Källe.
Arvestades võimalust, et jääpangad tõkestavad vee edasipääsu, pani Källe endale kella ööseks äratama ja kontrollis, ega vesi majani ulatu. Jõgi tuli tema kinnitusel umbes samale tasemele nagu kevaditi ehk 4–5 meetri kaugusele majast.
“Jaanuaritorm oli muidugi hullem, siis oli vesi vundamendini,” meenutas Källe.
Liivi jõel toimunut kirjeldas Ants Maripuu. Ta sattus Liivi silla juurde kolmapäeval poole nelja paiku, mil jõest mõnekümne meetri kaugusel elav Olev Renning tegeles lati abil jääpankade silla alt läbi suunamisega.
Põhjus, miks eluaeg jõe ääres elanud mees peab jäämineku ajal valvas olema, on Maripuu sõnul jää edasipääsu takistav sillapost. Kui jõgi posti taha kogunevate jääpankade tõttu edasi voolama ei pääse, on vesi Renningul õues.
Maripuu hinnangul ei ole silla ehitamisel jääminekuga arvestatud – sillaalusel postil peaks olema jäämurdja.
Neljapäeval jõevee tõusu tõttu oma majapidamiste pärast kartnud inimesed said reedel rahulikumalt hingata – hommikuks oli vesi tükk maad alla läinud.
“Ilmselt pääses luhal kuskil lahti ja voolama,” kommenteeris Maripuu.
