Kaubamaja esisest on saanud koht, mida püüavad tavakodanikud reede ja laupäeva õhtul võimalusel vältida. Ega ole eriti mõnus lärmakate seltskondade vahel liikuda. Kelle ülesanne peaks olema tagada, et linnakodanikud saaksid ebamugavust tundmata liikuda?
Politsei? Tema peaks ju vastutama selle eest, et avalikku korda ei rikutaks. Kas peab politsei aga istuma iga kõrtsi ukse taga ja valvama, kui samal ajal võib teda vaja minna mõnes teises Läänemaa punktis?
Kõrtsiomanikud? On ju osaliselt tegemist nende klientidega. Nagu ütleb Tiit Moor, kannavad kõrtsid kahju, sest paljud joovad baari ees end täis kaasa võetud odavast alkoholist.
Linnavalitsus? Kui kõrtsi ees toimuv linnakodanikke häirib, saaks linn tegevusloa kaudu mõjutada baari kolima kesklinna käidavaimast kohast mujale.
Süü ja kohustuste veeretamine üksteise õlule ei anna lõppkokkuvõttes tulemust. Nii on igati tervitatav, et osapooled pead kokku panid ja püüavad lahendust leida.
Ükski osapool ei tohiks aga arvata, et temast midagi ei olene. Kui igaüks oma võimaluste piires panustab, saabki lõpuks kord majja.
Selge, et Petlemma vahet linnarahaga voorimiseks pole kõrget IQ-d vaja!
“Kui olud ei parane, näeb Vikman pigem võimalust vaadata üle baaride tegevusload.”
Seadusega peaks kehtestama mingisuguse IQ alampiiri linnavalitsemises osalemiseks, siis saaks ehk vältida linna tühjaksjooksmist nii rahast kui inimestest. Probleem on nendes, kes ei käi kuskil baarides vaid jõlguvad niisama ja taibud tahavad ikka baaride kallale minna. Kui meil siin linnas veel viimaseid klientide vähesuse kiuste äri ajada üritajad kimbutada tahetakse, siis pole ime, et kaovad ka viimased maksujõulised inimesed (kes saavad lubada omale baaris käimist ja ka maksude maksmist linnakassale).
Kaubamaja esine räige läbu on politseinike (kindel kuupalk ju) mugavus ja tegemata töö. Aga nemad mõõdavad sel ajal Randsalus kiirust ja vahivad binoklitega turvavöösid. Kas poleks mõistlikum (kui julgus lubab), eravärvides autodega linnas patrullida ja paarkümmend näidisprotokolli teha ?? Küll trahvi saanud oma sõprade seas edasist selgitustööd teevad.
Kle nad peavadki kiirust mõõtma ja turvavööd jälgima. See, kui Tallinna maantee sirgel Randsalu peatuses kiirust ületatakse pole üldse lubatav. Veel hullem on õhtuti kastani poe juurest kuuse tänavat pidi kiirendajad. Seal lükatakse alates 70-100km/h tuurid sisse. Ja kui soovid väga eravärvides autodega patrullimist, siis ma tulen teen ka sulle oma eravärvi autoga mõned protokollid trahvi.
Sul on õiged arusaamad. Võtame sellesama raudtee ehitamise kava, mille eest peaks eelkõige võitlema Haapsalu linnapea koos teiste Läänemaa vallavanematega.
Aga mis me tahame, kui just Haapsalu volikogu esimees Karilaid enne Haapsalu oma “pilvelõhkuja” ehitamist vähemalt viis korda meie postikasti oma lendlehti toppis, milledes oli üleskutse maha hääletada sellele ehitusloa andmine. Mõned lehed on siiani alles sahtlis.Ja mis sellel majal meie linnapildis siis viga on?
hästi võiks põhjendada osmussaarele raudtee ehitamist
Kaeva endale muldonn ja ära nina välja pista, muidu võid äkki kogemata arenema hakata!
eestlasest Malmö linnapea Ilmar Reepalu on linna arengut kirjeldanud Eesti Ekspressis järgmiselt: ”Avaldasin survet”, “surusime asja läbi”, “olin ise juhatuses”, “olin ise žüriis” — neid väljendeid kasutab Reepalu päris tihti. Sest ”ei” jookseb Reepalu külgi mööda maha nagu hane seljast vesi. Kõrgkooli loomise, elamumessi asukoha ja pilvelõhkuja ehitamise vastased EI-d polnud ainsad, mille vastu Reepalu põrkus. Citytunnelist, Reepalu meelest esmatähtsast projektist, keeldusid otsustavalt nii peaminister Persson kui ka Banverket (Rootsi riigiraudtee) ning majandusinimesed laitsid mõtte maha. Aga tunnel ometigi ehitati.Olen veendunud, et infrastruktuurid päästavad või hävitavad linnu. Hr. Suklesele (või järgmisele linnapea kandidaadile) ning linnakodanikele ettepanek – kujundame Haapsalust Eesti… Loe rohkem »
tõesti-tõesti Haapsalust võiks saada Malmö ja Hiiumaast Kopenhagen, muidugi juhul kui Hiiumaa Kõpu otsast läheks otsetee Mandri-Euroopasse
on elanikkonna struktuuri ja mentaliteedi muutumine. Noored on alati pidutsenud – küsimus on selles, kus ja kuidas. Paistab, et autos joomine ja avalikus kohas jauramine on muutunud popiks. On asulaid, kus bussipeatused ja poeesised (ka poetagused) asendavad kõrtse-ööklubisid. Haapsalu kõrtside-ööklubide nägu on muutunud nagu elanikkond ja linnaareng. Kaubamaja ees toimuv on otseselt seotud linnaarenguga (ettevõtlus, haridus, taristu jne.). Allakäiku ei saa pidurda kahe ümarlaua ja plaanitavate politseireididega. Hea, et linnajuhtid, ettevõtjad ja linnakodanikud on hakanud mõtlema ja tegutsema. Loodame, et 5 aasta pärast ei ole noorte ainsaks peokohaks kujunenud Veetorni või mõni muu bussipeatus.
Maal võõrutati koera valesse kohta häda tegemast sellega, et suruti peni nina valesse kohta tehtud s…a sisse. Kui see uhke komisjon suruks nüüd platsi valdaja nina sinna sisse, küll siis korda saaks. Kellele üldse see kaubamaja esine kuulub?
Ega need mendid ju ainult koinivad süütuid kodanikke, kes on unustanud helkuri taskust välja võtta ning alaealisi, kes pudeli õlut on joonud.
Kaubamaja ette ei julge nad oma jalga tõsta, sest seal võivad nad peksa saada ning alaealised ja lihtsad linnakodanikud on neile ju hoopis kergem saak kui need kes kaubaka ees passivad.
Elu kui lill!Panid targad pead kokku ja arutasid politsei tegemata tööd.Kas Haapsalu uueks nimeks võiks panna Kilplala?