Ajaleht Raplamaa Sõnumid kirjutab, et Raplamaal pole erinevalt Läänemaast jahikeelust tingitud konflikte maamanike ja jahimeeste vahel teadaolevalt ette tulnud, kuid pingeid jagub sellegipoolest.
Keskkonnaameti Harju–Järva–Rapla regiooni jahinduse spetsialist Uno Treier tõdeb, et jahikeeld on kindlasti mõjutanud põdrajahi läbiviimist, kuid veel rohkem mõjutab see hundijahti, mille puhul on ajualad suuremad.
“Kuidas aju üldse korraldada saab, kui suur tükk keeluala vahele tuleb?” kahtleb Treier.
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais ütleb, et keeluaktsiooni mõte oligi võimalikult palju segadust tekitada, et kõik saaksid aru, et uut jahiseadust on vaja.
“Me ei ole õnnelikud selle keeluaktsiooni üle, see on olnud täiesti viimane abinõu,” kinnitas Ehrpais.
Et juhtida tähelepanu praeguse jahiseaduse puudustele, ongi maaomanikud käitunud rõhutatult selle kohaselt. Ainuke tegu, millega maaomanikud praegu saavad omal maal jahipidamisse sekkuda, ongi see lihtsalt ära keelata. Praeguse seaduse järgi ei saa nad osaleda jahirentniku valimises.
Taavi Ehrpaisi sõnul ei ole meil valitsev jahinduskultuur normaalne ega euroopalik. Euroopa maade jahimehed on maaomanikku mittearvestavast jahinduskultuurist aga vaimustuses.
Keeluaktsiooniga liitunud maaomanikud ei pane imeks, et jahimehed on praeguse seadusega ülirahul. Ehrpais ütleb, et ka uus jahiseadus tuleb jahimehe seisukohalt veel maailma parim, kuid paljudes asjades on maaomanikud ja jahimehed kokku leppinud.
Uue jahiseaduse eelnõu on minemas uuele ministeeriumide kooskõlastusringile. Kui uut seadust vastu ei võeta, kaotab 1. märtsist jahipidamise õiguse 64 jahipiirkonda.
Jahimehed näevad uue seaduse pealesurumise taga väikest maaomanike, eeskätt suurmaaomanike seltskonda, kirjutab Raplamaa Sõnumid.
