Juhtkiri: Ülbed ülemused

Viimase aja skandaalidest paistab silma, et kui keegi on lõpuks pika vastupunnimise järel sunnitud oma ametist tagasi astuma, ei tunnista ta oma viga poole sõnagagi. Vastupidi, tagasiastumisest tehakse heategu, teene Eesti riigile. Nõnda serveeris oma tagasiastumist EASi juht Ülari Alamets, öeldes: eesmärgiga saavutada kujunenud olukorras parim lahendus organisatsioonile, esitasin avalduse/…/ see on parim lahendus, et tagada EASis töörahu.

Praegu on peamine maandada kriitikanooled politsei suunas, võimaldada politseiametnikel teha oma igapäevast tööd. Nõnda põhjendas oma tagasiastumist politseijuht Raivo Küüt. Kangelased — Alamets ja Küüt —, kas pole!

Samal kombel jätkab Keskkonnaameti Hiiu–Lääne–Saare regiooni metsanduse juhtivspetsialist Roland Rüütli, kes ei tunnista poole sõnagagi, et nende ameti süül on läinud kaduma hulk maaomanike avaldusi, kes teatasid jahikeelust oma maal. Et jahimehed ei saanud selle kohta infot poole aasta jooksul, tekkis maaomaniku ja jahiseltsi vahel tüli, milles kaldus avalikkus süüdistama jahimehi, kes ei hooli keeldudest.

Roland Rüütli ütleb tänases Lääne Elus, et ei tea viimasel ajal välja saadetud keeldude hulga kasvust midagi, et peab konsulteerima ja et avalduste kadumine on IT–küsimus. Ei vabandamist maaomaniku ega jahimeeste ees, ei poolt sõnagi selle kohta, mida amet ette võtab, et dokumentide kadumise põhjus välja selgitada ja et edaspidi selliseid asju ei juhtuks.