11

Ministeerium kavandab järjekordset haiglareformi

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Läänemaa haigla peaarst Tõnis Siir: Haapsallu peaks jääma erakorralise meditsiini osakond. Foto: Arvo Tarmula

Sotsiaalministeerium tahab 2014. aastal käivitada reformi, mis muudab maakonnahaiglad tervisekeskuseks.

Haiglavõrgu arengukava kohaselt saab Läänemaa haiglast tervisekeskus, kus on perearstid, kiirabi ja hooldusravi.

Aktiivse ravi asemel jääb alles mingi osa päevaravist ja päevakirurgiast ning mõned eriarstivastuvõtud.

„Haiglaravi maht väheneb, suureneb hooldusravi ja ambulatoorse ravi osakaal,” nimetas sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet maakonnahaigla suuremaid muudatusi.

Läänemaa haigla peaarst Tõnis Siir ütles, et ametlikult ei ole maakonnahaigla juhte muudatustest teavitatud ja ta saab neist rääkida vaid ajakirjanduses avaldatu põhjal.

Nii dr Siir kui ka perearstid Andri Meriloo ja Helle Saarsoo ei kujuta ette, kuidas perearstid Läänemaa haiglasse kokku tuua. Perearstid on eraettevõtjad, neil on juba tööruumid, osa on need ka välja ostnud.

„Tore soov, aga seadusega see reguleeritud ei ole,” ütles Helle Saarsoo. „Kuigi oleks ilus, kui kõik oleksid koos.”

Üks katse tuua perearstid ühte majja on juba nurjunud. Selle aasta alguses pakkus Haapsalu linnavalitsus perearstidele, et võiks teha endisse teenindusmajja Lihula mnt 3 perearstikeskuse. Perearstid ei olnud sellest huvitatud.

Saarsoo möönis, et perearstid ei taha kokku kolides kaotada oma iseseisvust.

„Pakume seda võimaluse, mitte kohustusena,” ütles asekantsler Normet.

Võidujooks või areng

Tõnis Siir polnud nõus, et väikehaiglad n–ö võidurelvastuvad. Mõttetuks võidujooksuks võib tema sõnul pidada, kui kaks suurt lähestikku asuvat haiglat ostavad endale väga kitsa eriala tarvis kalli raviaparatuuri.

Et maakonnahaiglas, sh Hiiumaal on kompuutertomograaf jt moodsad diagnostikariistad, peaks olema iseenesestmõistetav. Mis esialgu on haruldane ja kallis, muutub ajapikku tavaliseks ja kättesaadavaks. Siir meenutas, et kui tema Läänemaale tuli, ei tehtud Haapsalus endoskoopiat, ta käis ise
n–ö mõõka neelamas Tallinnas. Samamoodi oli sonograafiga ja samamoodi läheb tõenäoliselt magnetresonantsaparaadiga, ennustas Siir.

Praegu käib n–ö magnetbuss Haapsalus kaks korda kuus ja uurib pehmeid kudesid, liigeste sisu jms. Mis praegu võimatu, muutub ühel hetkel võimalikuks ja igapäevaseks.

Võtmeküsimus on kiirabi

Tõnis Siirile on haiglareformi üks tähtsamaid küsimusi, kas erakorraline meditsiin jääb maakonda. Seegi on poliitiline, ennekõike regionaalpoliitiline ja sisejulgeolekuline otsus.

„Kas valu või haava puhul saab abi kohapealt või tuleb sõita Tallinna,” ütles Siir. Tema sõnul tuleks selgitada, kas kiirabi on erakorralise meditsiini osa või viib kiirabiauto patsiendi mõnda suurde haiglasse.

Erakorralises meditsiinis ei pääse üksnes arsti palgaga, see eeldab diagnostikat ja suutlikkust stabiliseerida haige, et ta vajadusel Tallinna edasi saata.

„Kui seda enam üldse ei jää, kas siis Haapsalu ei hakka sarnanema Käsmuga?” arutles Siir. „Et suvel on tore olla, aga noored, kel on lapsed, siia elama ja töötama ei tule.”

Siir tunnistas, et ta ei tea, kuidas inimesed käituvad: „Võib–olla käiakse rahulikult Tallinnas kiirabis.”

Siir on siiski pigem arvamusel, et erakorraline meditsiiniabi peab maakonnas säilima, kuigi haiglajuhina oleks tal lihtsam kell 17 uks kinni panna.

„Meditsiini vajadused peaksid siiski tulema altpoolt, patsiendi vajadustest lähtuvalt,” ütles Siir.

Asekantsler Ivi Normeti sellekohane vastus Lääne Elule oli diplomaatiline: „Meditsiiniline kiirabi jääb, see on võimeline ka kohapeal abi andma.”

Siiri sõnul on Läänemaa haigla erakorralise meditsiini osakonnal ööpäevas 20–30 külastust. Valve eeldab kogemustega meditsiinitöötajaid, kes suudavad otsustada, kas anda kohapeal abi või saata haige Pärnu või Tallinna.

Erakorralise meditsiini valveid teevad Haapsalus sisearstid, anestesioloogid, kirurgid jt eriarstid.

Eriarstid ja päevaravi

Siiri hinnangul peaks kindlasti alles jääma eriarstide ambulatoorne vastuvõtt, päevaravi ja päevakirurgia.

Ka võiks kavandatav reform jätta haiglale mänguruumi — ei tohiks jäigalt ette kirjutada, mida tohib ja mida ei tohi.

„Kui haiglal on kompetentsust ravida üht või teist haigust, ei tohiks seda võimalust ära lõigata,” ütles Siir. „Milleks on pädevus, võimalus ja luba, seda peaks saama teha.”

Siir ei usu, et arst oma võimeid üle hindab, pigem üritatakse konsulteerida.

Eriarstid — ilus unistus

Perearst Helle Saarsoo meenutas, et viimati tuli Haapsallu noor arst 20 aastat tagasi — dr Anneli Kanarik, naha– ja suguhaiguste arst. Paar aastat töötas siin kopsuarst dr Andrei Kisseljov. Nüüd töötab ta Inglismaal.

Kuigi roosiline ei ole ka Haapsalus vastuvõttudel käivate eriarstidega. Kuigi mõnel alal pääseb Haapsalus eriarsti juurde rutemini kui Tallinnas, ei jagu kõiki arste siia konsulteerima. Septembrist saadik ei ole Haapsalus neuroloogi vastuvõttu, sest arst lahkus.

Nüüd võtab seesama neuroloog haigeid vastu kord kuus laupäeval. Sõidab ise Paidest mõneks tunniks Haapsallu. Saarsoo meelest on see puhas missioonitunne, raha pärast ei tasuks küll Paidest laupäeval Haapsallu sõita.

„Arstidest on ikka kohati väga suur puudus,” ütles Saarsoo. „Haigekassa leping lubaks, aga ei ole arste võtta.”

Haiglad vajavad kindlust

Läänemaa haigla on üks suuremaid tööandjaid Haapsalus. Siiri hinnangul jääb haigla suureks tööandjaks ka siis, kui haiglast saab tervisekeskus.

„Kui hooldusravi jääb, siis töökohti vähemaks küll ei jää,” ütles Siir. Pigem tekib õdede ja hooldajate töökohti juurdegi.

Ka arstidele peaks tulevikus tööd jaguma, arste on isegi praegu liiga vähe.

Tõnis Siir pidas muudatusi vajalikuks, sest ebamäärasus õõnestab haiglate tulevikku veel hullemini. Noored arstid tuleksidki ehk maakonda, aga õhkkond on selline, et pole mõtet, nagunii pannakse väikehaiglad kinni.

Poliitiline otsus, mis ütleb, kuhu jäävad tervisekeskused ja kuhu suured haiglad, tooks kindluse ja seaks tegutsemiseks kindla raami, sõnas Siir.

Ivi Normeti sõnul tahab ministeerium ettevalmistused lõpetada 1. jaanuariks 2014. Siis avanevad euroliidu struktuurifondid, millest ümberkorraldusi rahaga toetada.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Maksumaksja
Maksumaksja

Kui ikka teenust ei saa siis pole vaja ka selle eest maksta.
Makse ei peaks maksma kui:
1. Ment jõuab kohale 15 min või kauem
2. Kiirabi 15 min või kauem
3 Päästeamet 15 min võik kauem.

Relva võiks omada ilma loata.

Siis puhkeks elu maal (Haapsalus) õide…

Triibik.
Triibik.

Haapsalu haiglas olen pidanud käima ainult autojuhtide med. komisjonis. Siiani on tervis ok. Ja ka haigla. Aga see on ju haige fantaasia- kaotada,haigla,päästekeskus,jätta ainult üks kool. Ja seda maakonna keskuses. Ja raha Kreekale või Afganistaani okupantide saatmiseks leitakse päevapealt. Teate,asi pole valitsuses,vaid valijates- olete oma valituid väärt. Ja kui järgmisteks valimisteks mõistus koju ei tule ja uusi nimesid lugeda ei oska,siis ei aita ükski haigla….

Iga kodanik enda perearstiks!
Iga kodanik enda perearstiks!
Mitte haiglaid pole meil – vaestel, vaja, vaid täpseid teadmisi inimihu funktsioneerimisest. Odavam oleks riigitelevisioonis näidata iga päev tunnipikkust telekooli, kus inimestele tehakse puust ja punaselt selgeks, kus miski organ asub, kuidas toimib ning millised võivad olla kahjustused. Nõnda oleks patsiendil juba enne arstile minekut kodutöö tehtud. Niikuinii pole perearstil aega-suutlikkust igaühe tervisenüanssidesse süüvida. Oponendid hoiataksid muidugi polkovniku lese sündroomi eest. Ok, 100-st 10 on ehk potentsiaalsed ‘polkovniku lesed’. Aga teised 10 samast saiast oleks ehk üle keskmise nutikad, kes pole varem lihtsalt taibanud anatoomiasse süveneda. Tavaliselt huvitutakse ju organismi normaalsest toimimisest alles siis, kui häda juba käes. Sama suhtumise… Loe rohkem »
igasse valda oma haigla!
igasse valda oma haigla!

No ega haigla mängimisel ka mõtet pole. Kui midagi tõsisemat, ega siis kohalikku haiglasse ikka ei taha minna. Ikka sinna, kus on mingi pädevus ka olemas.

.Eesti Vabariik=Tallinn
.Eesti Vabariik=Tallinn

+ selle ümber rahvuspark

ongi nii
ongi nii

kui kõik perearstid on ühes tervisekeskuses, siis ehk kaovad arstide kabinettide ustelt sildid “üks probleem korraga” ja patsient ei peaks arsti kabinetist väljuma kohe, sest arst teatab et patsiendil on aega 5 minutit oma probleemist rääkimiseks. Konkurents paneb asjad paika ja “arstid” jäävad patsientidest ehk ilma.

Triibik.
Triibik.

Praegune valitsusliit peab sellise suhtumise juures inimestesse peale järgmisi valimisi küll opositsiooni jääma….

Kert
Kert

Suurepärane idee! Riik hoiaks kõvasti raha kokku, lisaks väheneksid ka raviärjekorrad – haige inimene pole sageli nii terve, et pealinna sõita…

Anonüümne
Anonüümne

väikses kohas elamine karistuseks. vaata ise kuidas päälinna arstile saad. ei maksa sulle seda transpordikuluy keegi kinni, rääkimata ajast.

hps
hps

Tekib küsimus miks peaksin siia elama jääma kui haigla ära kaob? Mina leian et lihtsam on siit ära kolida ja seda teevad paljud et oleks kõik kättesaadavam. See on haiglane mida välja mõeldakse, lihtsalt vihale ajab. Kui see juhtub kaotab linn palju elanikke mida vist tahetaksegi……..

viira
viira

Mis tervis sul on, et pead haigla kõrval elama?

wpDiscuz