Haiglavõrgu reformimisest on räägitud vähemalt 15 viimast aastat, haiglaid on liidetud ja lahutatud, maakaardilt juba mahagi kriipsutatud, aga midagi erilist ei ole juhtunud. Näis, kuidas nüüdsega läheb.
Läänemaa haigla on juba ühe tõsise kaotuse üle elanud, kui Haapsalust kadus sünnitusosakond. Kohalikud harjusid ära, et sünnitama tuleb minna kas Tallinna või Pärnu, aga kui sellest rääkida Eesti mõnes teises paigas, ei jõua inimesed ära imestada. Erilist loogikat sünnitusosakonna kaotamises ei paista, sest Tallinnast 50 km kaugusel Raplas jäi osakond ju alles.
Sotsiaalministeeriumis ligi aasta aega töös olnud haiglavõrgu arengukava üks nõrk koht paistab olevat, et ametnikud otsivad raha kokkuhoiu kohti, aga ei ole kuigi altid ette kujutama, kuidas inimesed väljaspool Tallinna elavad ja hakkama saavad. Ametnikud võiksid kuulata, mida arvavad väikehaiglate juhid.
Läänlastele peaksid reformijad küll selgitama, kuidas hakkama saada, kui iga väiksema asja pärast tuleb Tallinna sõita, sest haigemajas on vaid perearstikeskus ja hooldushaigla–vanadekodu. Kiirabi ja muud arstid peale perearstide on Tallinnas. Või välismaal.
