* Haapsalus loodav riigikool võib linna üldhariduskulusid tõsta, paljudele küsimustele ei ole veel vastuseid
Neljapäeva pärastlõuna. Haapsalu volikogu saal on rahvast puupüsti täis, nii et toolid lõpevad. „Jätke ukseesised vabaks, et oleks võimalik evakueeruda, kui läheb tuliseks,” kostab hääl saalist.
Rahvast koguneb üha juurde. Hulk hämmastab isegi linnapead. „Mina isiklikult ei oodanud, et nii palju inimesi tuleb. Täna tunnetan esimest korda, et koolireform on inimeste teadvusse jõudnud,” ütleb Urmas Sukles.
Poolteist tundi kestnud arutelu näitab aga, et kuigi riigigümnaasiumi avamiseni on jäänud kümme kuud, on küsimusi endiselt rohkem kui vastuseid ja pinged on õhus.
Ei ole päris täpselt teada, kas reformitud koolivõrk läheb linnale kallimaks või odavamaks.
Selle õppeaasta Haapsalu üldhariduskulu on 2,8 miljonit eurot. Tulevast õppeaastast on võimalik, et linn hoiab võrreldes praegusega aastas kokku 90 000 eurot. Võimalik on ka see, et kulud hoopis suurenevad 50 000 euro võrra.
Linna finantsjuhi Martin Schwindti sõnul ei peaks kumbagi arvu võtma absoluutse tõena, sest palju on lahtisi otsi ja finantsmõju raske hinnata.
Riigikool võib linnale kallimaks minna
„Ei ole selge, kuidas hakkavad koolid funktsioneerima. Pole teada õpetajate koosseis ega see, mis saab palgatõusust,” ütles Schwindt. Ka puudub riigil veel täpne rahastamise mudel.
Schwindt ütles, et senised arvutused põhinevad sellel, mis on teada. „Wiedemanni kulud kaovad, kaovad ka teiste omavalitsuste toetused riigigümnaasiumi õpilaskohtade ulatuses,” sõnas ta.
Praeguse lepingu järgi riigiga peab linn ise hakkama koolis õppivate haapsallaste eest kohatasu maksma. Prognoositavalt on see 140 000 eurot aastas 180 õpilase eest. Just kohatasu tekitakski praegusega võrreldes 50 000 eurot lisakulu üldharidusele aastas.
„Kui seda maksma ei pea, siis oleksime 90 000ga plussis,” sõnas Schwindt.
Seni ei ole omavalitsused riigigümnaasiumis õppijate eest kohatasu maksnud. „Haapsalu oleks pretsedent,” ütles Sukles.
Selgust ei toonud ka haridusministeeriumi esindaja, kes aruteluks kohapeale ei tulnud.
Heade uute õpetajate massi ei ole oodata
Uue riigigümnaasiumi õpetajate vajadus ei selgunud ka Läänemaa ühisgümnaasiumi direktori Leidi Schmidti saadetud ettekandest. Teda ennast tööülesannete tõttu kohal ei olnud.
„Vähemalt kolm eesti keele ja kirjanduse, kolm inglise keele, kaks vene keele, matemaatika ja ajaloo õpetajat, üks füüsik. Täpne arv selgub pärast õppekavade valmimist, aga tõenäoliselt ei ole oodata heade õpetajate massilist ümberasumist,” seisis ettekandes.
Seda, et keegi praegustest õpetajatest ei jää tööta ja võrdsete kandidaatide korral eelistatakse Haapsalu õpetajaid, rõhutas ka Jaanus Karilaid.
„Eesmärk on hoida oma õpetajaskonda, et kõik saaksid tööd,” sõnas ta.
Sama kinnitas linna haridusjuht Mari–Epp Täht.
Linnasekretär Erko Kalev selgitas, et riigigümnaasiumi õpetajakohtadele kuulutatakse avalik konkurss. Põhikooli konkurss tuleb koolisisene.
See tähendab, et nii Haapsalu kui ka Wiedemanni gümnaasiumi õpetajail tuleb esitada sooviavaldus tööd jätkata põhikoolis ja motivatsioonikiri.
„Selle alusel näeme, kuidas kohad täituvad,” ütles Täht.
„Need mõlema kooli õpetajad, kes mingil põhjusel ei osutu valituks, saavad koondamise,” selgitas Kalev.
Kalevi sõnul on siiski näidanud senine riigikoolide loomise kogemus, et kedagi senistest ei tohiks üle jääda.
Kui soovijaid on vähem kui õpetajate tegelik vajadus, kuulutatakse vabade kohtade täitmiseks avalik konkurss.
Mari–Epp Täht ütles, et 1. augustiks 2013 peaksid olema kõikide õpetajatega töölepingud sõlmitud. „Hiljemalt 1. juuniks peaks olema teada, kus tööd jätkatakse,” lisas ta.
Riigigümnaasium jääb õpilaskoduta
Lahtiseks jäi arutelul ka õpilaskodu küsimus. Volikogu liige Andres Ammas esitas küsimuse, kuidas oleks juriidiliselt võimalik, et Haapsalu gümnaasiumi õpilaskodu, mida kasutavad praegu gümnaasium ja kolledž, hakkaks edaspidi majutama riigikooli õpilasi, sest põhikool ju õpilaskodu ei vaja.
„Kus ööbivad riigikooli maaõpilased?” küsis ka volikogu liige Heinar Tuulberg.
„Ei ole alust arvata, et õpilasi tulvab mujalt,” vastas Urmas Sukles. Õpilaskodu linn ehitama ei hakka, kinnitas linnapea.
„Edaspidi leppige kokku, mida te tahate öelda,” sõnas volikogu liige Ingrid Danilov.
Danilov tõi esile vastuolu, et ühelt poolt räägitakse maakonnagümnaasiumist, teiselt poolt sellest, et nii selle tulevased õpilased kui ka õpetajad on pärit valdavalt Haapsalust.
Enam–vähem on teada vaid see, mitu kooli tegutseb linnas 2013.–2014. õppeaastal. Need on 360 õpilasega gümnaasium, 700 õpilasega põhikool, kolledž, kutsekool, loetles volikogu esimees Jaanus Karilaid.
Urmas Sukles lisas 100 lapsega Nikolai kooli, mille hoone vajaks remonti, algkooli, mis jätkab samamoodi, muusikakooli, kunstikooli ja ja täiskasvanute gümnaasiumi, mis vajaks edaspidi uusi ruume.
Kell on märkamatult nihkunud poole viiele. „Kui ei ole rohkem küsimusi, siis lõpetame,” ütleb Jaanus Karilaid.
Juba enne seda on mõni tõusnud ja lahkunud. Nüüd tõusevad kõik ja valguvad ühtlase voona uksest välja. Omavahel eriti ei räägita.
Mu meelest pole üldse veel selget nägemust, mis tehtud/otsustatud on. Tagasiminek on see igal juhul. HG oli hea ja edukas kool ja õpetajaskond täiega tasemel. Ja elatakse vaid tänases päevas, milles pikemaid perspektiive silmas ei peeta. Seda nii praeguste õpetajate, praeguste/tulevaste õpilaste ja lapsevanemate suhtes ja ka majanduslikus mõttes ei too see loodetud tulu.
ütleb välja põhilise,riigikool Haapsalu oma,mitte Maakonna oma,nagu tuudutab Haridusministeerium.Kuhu need maalapsed siis peaksid tulema,kui pole ei transporti,ega õpilaskodu.On ju siililegi selge,et selles uues koolis õpivad ainult Haapsalu lapsed,sest teistel pole selleks lihtsalt raha.Haridusreform Isamaa moodi,et maalt üldse haridus ära kaoks.
Vanasti tehti ikka nii, et enne 9 korda mõõdeti ja siis alles lõigati. Haapsalu linnas enne 9 korda lõigatakse ja siis 1 kord mõõdetakse.
Nõus selle arvamusega
Selge on see, et midagi pole selge. Riik peab raha juurde trükkima, et õpetajatele väärikat palka maksta.
nüüd, kui on selge, et
1) riigikool ei tule omavalitsusele odavam, kui munitsipaalkooli pidamine,
2) üle maakonna ei tõmmata parimaid õpetajaid kokku,
3) linn pressib, et kool jääks peamiselt teenindama linna lapsi,
siis tekib küsimus “kus on riigikooli moodustamise point?”
Jääb mulje, et Posti32 maja üritas riigile rehepappi teha: sokutada linna laste koolitamise kulu riigieelarvesse, aga sai haridusministeeriumilt tillika
kelle kilekotti see laekub
hmm, loodetavasti siis on tõesti nii, et kui riigikooli konkursile tulevad kandideerijaid, et siis ikka valitakse õpilaste jaoks parim õpetaja, mitte lihtsalt see, et kõik vanad olijad saavad tööle. Uus riigikool peaks ikka tulema tugevam ja parem kui eelmine.
Lp. lapsevanem! HG oli minu mäletamist mööda sel aastal riigi 20. kool oma õpitulemustelt. Maakonnakooli kohta kõva sõna. See kool nüüd likvideeritakse… Teie soov saada veel parem kooli ühte provintslikku ja hääbuvasse maakonda on utoopiline. Miks tea arvate, et üle Eesti jooksevad siia uude kooli kokku parimad õpetajad, kui sellel koolil pole pakkuda isegi täiskoormusi??? Kui linnapea sõnade järgi moodustub kooli õpilaskond meie oma noortest, kes pääsevad juba aastaid gümnaasiumi ilma igasuguse konkursita. Kui mujalt tulevaid noori ei meelita siia mitte miski, isegi elada pole kusagil. Miks peaks see helge peaga noor ja andekas õpetaja tulema Haapsallu??? See andekas noor… Loe rohkem »
sama arvamus
Täiesti nõus
Hea, et provintsi jätkub andekaid kommenteerijaid. Tore, et need ei ole Tartu, Tallinna ja Helsingi poole sammuma hakanud.