Kullamaa valla 20 aasta arengukava võtab laialt ette

Kullamaa valla arengustrateegia, mille volikogu läinud reedel vastu võttis, on täis lennukaid ja palju raha eeldavaid ideid, samal istungil vastu võetud eelarvestrateegia seevastu lähtub tegelikest võimalustest ja on palju tagasihoidlikum.

Kallimate töödena seisavad arengukavas Koluvere piiskopilinnuse ja pargi rekonstrueerimine, kumbki miljon eurot.

Miljon peaks maksma ka Läänemaa metsainfokeskuse loomine. Volikogu esimehe Einar Pärnpuu sõnul võiks endisse metskonnamajja rajada midagi Silma looduskeskuse sarnast, aga metsanduse kallakuga. Ka inimesed, kes sellises keskuses võiksid tegutseda, on olemas. Näiteks Lembitu Tarang, metsamees ja pärandkultuuri asjatundja.

Metsakeskuse rajamisse ja rahastamisse tahab vald kaasata RMK ja KIKi, aga ka Erametsaliidu, haridusministeeriumi ja teised omavalitsused.

Kaks jalgrattateed, Kullamaalt Koluvere kaudu Lauknasse ja Kullamaalt Üdrumale, on arengukavas maksumusega à 800 000 eurot.

Arengukavas on 700 000 eurot riigi, valla, fondide ja erakapitali raha Kastja küla silla rajamiseks üle Kasari jõe.

Pärnpuu sõnul põletasid venelased sõja ajal silla maha. Mõned elanikud, kes on jäänud teispoole jõge, käivad muu maailmaga läbi nii, et sõidavad suvel paadiga üle jõe ja sealt autoga, kuhu vaja. Talvel saab üle jääd mööda. Nõnda käib sealt tööl ka üks Tallinki laevarestorani ülem.

„Kui temalt küsida, kas ta silda tahab, sügab ta kukalt,” ütles Pärnpuu. Kui oled privaatsusega harjunud, ei ole loobumine kerge.

Silla taga aga seisavad jõetaguste maade kasutamine ja karjatamine, aga ka elanike turvalisus, sh kiirabi ja tuletõrje ligipääs.

Sinnasamasse kanti näeb arengukava ette Laastre vesiveski rekonstrueerimise hüdroenergia tootmiseks ja Käntu–Kastja kaitseala teabepunkti loomine (700 000 eurot fondide ja erakapitali raha). Sinna Teenuse ja Üdruma vahele tuleb uus looduskaitseala, lisas Pärnpuu.

Põnevad plaanid on Liivil, kus kohalikul talunikul ja seltsielu eestvedajal Virve Lehel on mõte rajada mõisasse minimeierei.

Haridus on eesmärk ja rahaneelaja

Arengukava kinnitab üle, et vald seab eesmärgiks keskkooli püsimajäämise. Kuigi koostöö Lihula vallaga ühise kooli loomiseks on soiku jäänud, on Kullamaa arengukavas koostöö Lihulaga ikka sees.

Kooliga seotud suuremaist ja kallimaist töödest on arengukavas staadioni ehitamine riigi, valla ja fondide abiga, selleks läheb 330 000 eurot. Millal see juhtub, on lahtine, sest täitmise tähtaeg on 2014–2022.

Konkreetsemad plaanid on võimla rekonstrueerimisega, aastail 2016–2017, maksumus 200 000 eurot.

Arengukavas on veel 500 000 eurot maksva maadlusmaja ehitamine Kullamaale. Selle taga on kohalik puiduettevõtja Tarvi Reesar, kellele kuulub hulk kolhoosiaja lõpust Kullamaal kas pooleli või tühjaks jäänud hooneid, kuhu saaks teha ka maadlusmaja.

Kullamaa on endiselt ühinemise poolt

Arengukava kinnitab üle Kullamaa valla varasema seisukoha, et ühinemisel moodustuks tugevam omavalitsus, kus jätkuks jõudu ka investeeringuiks ja projektide omaosaluseks.

Arengukavas on vihje Risti ja Martna vallale, mõlemad nad lükkasid mullu Kullamaa ühinemisettepaneku tagasi. Risti aga ei saa ära kasutada KOIT–kavaga ettenähtud toetust, sest pole jaksu omaosalust maksta.

Ühinemisel saaks mõistlikult rakendada ka riigieelarvest makstavat ühinemistoetust, nendib arengukava.

Volikogus opositsioonis olev Jaanus Ratas ütles, et suurt vaidlemist arengukava üle ei olnud.

„Eeltöö oli hea, sihid on seatud kõrged,” ütles volikogu noorim, 22aastane liige Jaanus Ratas.

Kullamaa valla arengustrateegia on aastaiks 2013–2020. Enamik plaane on arengukavva sattunud vallaelanike ja ettevõtjate ettepanekul või kavatsustega seoses. Vald ise neisse, eriti kallitesse projektidesse oma raha ei pane. Rahastajana on nende tööde taga kas riik, fond või erakapital.

Eelarvestrateegia on omavalitsuse finantsplaan neljaks aastaks, 2013–2016. Neil aastail vald suuri investeeringuid ei kavanda. Kui tänavu on investeeringuid 170 000 euro ulatuses, enamik sellest on laen ja oma eelarveraha, siis järgmistel aastatel on kavas investeerida vaid 6000–14 000 eurot aastas. See raha läheb koolile ja lasteaiale. Europrojekte käivitada kavas ei ole, samuti ei ole plaanis laenu võtta.

Kullamaa vald

• 1189 elanikku 1. jaan 2012.
• Koluveres 316 elanikku, Kullamaal 298, Liivil 145.
• Kultuurimaja ja neli seltsimaja, huvikeskus ja apteegihoone käsitööseltsi kasutuses; Liivi park ja Rohumägi.
• Kokku 16 MTÜd (selts, ühistu, kihelkonnamuuseum jt).
• Kõik keskkooli– ja lasteaialapsed saavad tasuta süüa.
Keskkooliõpilastele on töövihikud tasuta. Koolilõputoetus põhikooli– ja gümnaasiumilõpetajaile.
• Hambaravikabinet ja perearst renoveeritud Goldenbecki majas.
• Suuremaid põllumajandusettevõtteid 13, metsandusettevõtteid kolm, sh kaks halupuutootjat. Kaks autoremonditöökoda.
• Turismiettevõtteid 5, toitlustust pakub 2 ettevõtet. Kolm kauplust. Pontu pansionaat lemmikloomadele.

Allikas: Kullamaa valla arengukava