Autod kipuvad Vahtra–Kuuse ristmikul kokku põrkama

Vahtra ja Kuuse tänava ristumiskoht on üks Haapsalu ohtlikumaid.

„See ja Jaama ristmik ongi kõige hullemad, kus juhtub… mitte üks kord aastas,” sõnas üks Haapsalu taksojuht, kellele „Anna teed”–märki eirav autojuht eile hommikul Vahtra–Kuuse ristmikul sisse sõitis.

„See on ristmik, kus tuleb olla ettevaatlik, sest ei saa kindel olla, et oled peateel,” sõnas eile õnnetusse sattunud taksojuhi töökaaslane, kes on samuti Vahtra–Kuuse ristmikul ohtlikus seisus olnud. „Paar autot on seal isegi maha kantud!”

Haapsalu politseijaoskonna patrullteenistuse ülemkonstaabel Andrus Kleeman seletas, et tegemist on ristmikuga, kus nii Kuuse tänavat kui ka Vahtra tänavat mööda sõites tekib liiklejal tunne, et on suurel teel, järelikult on tal eesõigus.

Tallinna maanteelt Vahtra tänavale pöörates ristub tee esmalt Vahtra põigu ja Männi tänavaga, kus peateeõigus jääb Vahtra tänaval sõitjale. Järgmine ristumiskoht ongi Kuuse tänavaga, kus tuleb aga tähele panna, et peateeõigus on ristuval Kuuse tänaval sõitjal.

Haapsalu aselinnapea Peeter Vikmani sõnul on tegemist küll väikese liikluskoormusega ristmikuga, kuid ka tema on kursis, et millegipärast on koht liiklusohtlik. „Statistikat mul pole, aga ise tean mõnda avariid ja seal olid noored uljad juhid mängus,” sõnas aselinnapea.

„Seal on ka liikluskorraldust aeg–ajalt muudetud, peatee suunda. See tekitabki sellist olukorda,” ütles Kleeman. „Põhjuseks võib olla harjumus — kui muudetakse, sõidetakse veel vanaviisi edasi.”

Haapsalu linnakeskkonna peaspetsialisti Eha Kallaste sõnul on aga liikluskorraldust Vahtra–Kuuse ristmikul muudetud vaid üks kord kümne aasta jooksul.

Umbes kümme aastat jooksis  peatee Kuuse tänavalt alla tulles paremale Vahtra tänavale Kastani suunas, sest seda kaudu sõidab liinibuss. „Sellepärast, et tahmav ja tossav buss, mis iga pidurdusega müra teeb, saaks peatamatult ja ühtlaselt tee ületada,” sõnas Kallaste.

Tänavu muudeti peatänav uuesti sirgjooneliseks mööda Kuuse tänavat. Tänapäevaste busside tulekuga kadus vajadus peateed määrata liinibussi trajektoori järgi ja tegelikult sõidab mööda Kuuse tänavat ikkgi rohkem autosid kui mööda Vahtra tänavat, seletas Kallaste.

Klimberg Autokooli sõiduõpetaja Tõnis Aido sõnul võib üheks muudatuse põhjuseks olla ka peremajade valmimine — lastekodu sissepääsuvärav on Vahtra tänaval, seal on kiiruspiirang 30 km/t ja autode kihutamist „Anna teed”–märgiga piirata seega mõistlik.

Kõik muud kümne aasta liikluskorralduse muudatused on Kallaste sõnul olnud ajutised, seotud kaeve– või remonditöödega.

Aselinnapea Vikmani sõnul on linnal tagasiside, et Kuuse tänava muutmine peateeks on lihtne ja loogiline.

Ka kokkupõrkesse sattunud taksojuht nentis, et uus korraldus on tunduvalt selgem ja eilses olukorras oleks tema Kuuse tänavat mööda alla sõites peateel olnud nii eelmise kui ka praeguse liikluskorralduse puhul.

Kleemani sõnul ei ole viimase kolme aasta jooksul olnud Vahtra–Kuuse ristmikul ühtegi politsei registreeritud õnnetust. „Sest seal on tähelepanematuse apsakad, kus osapooled saavad kokkuleppele, kelle süü on — siis politsei seda ei vormista.”

Eesti kindlustusseltside liidu liiklusõnnetuskaardile on 2009. aastast peale märgitud viis kokkupõrget Vahtra–Kuuse ristmikul, kuid kaardil on ainult need juhtumid, mille koordinaadid on liikluskindlustuse registrisse sisestatud. Viimase kolme kuu juhtumeid ei pruugi nende hulgas olla.