Keskerakonna Läänemaa piirkond otsustas mitte toetada praegusel kujul Euroopa Stabiilsusmehhanismiga ühinemist.
„Otsustasime tuua ESMi arutelu rohujuure tasandile,” ütles Keskerakonna Läänemaa piirkonna esindaja Jaanus Karilaid Lääne Elule.
„Me ei nõustu Jürgen Ligi argumentatsiooniga, et Eesti liitumine on olemuselt sümboolne ja solidaarsuse märk. See on liiga lihtne peibutis ja ei seleta sisuliselt midagi lahti. Tõsi, eurotsooni kontekstis on Eesti osalus väike, aga üle miljardi euro suurune osalus on tänases Eesti olustikus liiga suur summa ja ebasolidaarne suhtumine õpetajate, sotsiaaltöötajate ja meditsiiniõdede suhtes,” leiavad Läänemaa keskerakondlased.
Läänemaa keskerakondlased sõnastasid neli punkti, mida peaks Eesti järgima, et riigi huvid oleks stabiilsusmehhanismiga liitudes kaitstud:
Esiteks, Riigikogu peab rakendama täielikult Euroopa Sotsiaalharta ja rakenduma ka sisuliselt. „Euroopalik sotsiaalpoliitika tähendab õigust eluasemele, õigust õiglasele töötasule, eakate õigust sotsiaalsele kaitsele jne. Kümmekond punkti on Sotsiaalhartas ratifitseerimata ning see on selge ebasolidaarsuse märk oma inimeste suhtes,” selgitas Karilaid.
Teiseks, enne kui Eesti teeb väljamakseid Prantsuse ja Saksa pankade päästmiseks, tuleb saada Brüsselist selge lubadus, et Eesti põllumajandusettevõtteid koheldakse Euroopa Liidus Saksa ja Prantsuse ettevõtjatega võrdselt. „Selline käitumine survestaks Eesti toiduhindade alanemist ja peataks galopeeriva hinnatõusu,” põhjendas Karilaid.
Kolmandaks, Eesti peab nõudma lisagarantiisid juhuks, kui Hispaania ja Kreeka ei suuda rakendada lubatuid struktuurseid reforme.
Neljandaks tuleb Läänemaa keskerakondlaste arvates rakendada ja rahvale ära seletada Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, mille riigikogu on ratifitseerinud. „Riigikohtu otsus, kus viidatakse sellele, et keskvalitsus elab täna kohaliku omavalitsuse arvel, on ikka veel rahandusministeeriumi poolt arvestamata jäetud. Valitsus tahab jõuga kaugendada kohalikku kogukonda kohalikust omavalitsusest,” kommenteeris Karilaid.
arutelu võiks tõesti rohkem olla ja Eesti huvide sõnastamist.