Kaitseressursside ameti statistika kohaselt paistavad Eestis parema tervisega silma väikelinnade noormehed, kirjutas Postimees. Linnadest eristuvad positiivselt Jõgeva ja Haapsalu, kus vastavalt 300st ja 200st komisjoni ees käinust keskmiselt iga teine täiesti terveks tunnistatakse.
Haapsalu arstliku komisjoni esimees, kirurg Andri Meriloo on terasid sõkaldest sõelunud 20 aastat. «Mulle tundub, et ikka kehvemaks läheb. Mitte nüüd väga hullusti, aga liigesehädad ja ülekaalulisus on tõsine probleem,» kirjeldas Meriloo. «Äpusid tuleb juurde. Paraku on see virtuaalmaailmaga koos käiv asi – mida rohkem on nad arvutis, seda kehvemad on nende füüsilised võimed.»
Tegelikkus on mõistagi mitmepalgelisem. Meriloo räägib, kuidas gümnaasiumi lõpus tehtaval tervisekontrollil on põhjust rõõmustamiseks – enamik noori ellu astuvaid mehi on terved ja meeskonnavaimust kantuna motiveeritud ajateenistusse asuma. Pärast kolmeaastast ajapikendust on pilt vastupidine. Koos kasvanud ühiskondlike kohustustega kaob soov teenida ja sagenevad komisjoni ette toodavad tervisehädad.
Meriloo sõnul on olukord parem linnades, kus on tugev Kaitseliit. See ilmneb näiteks Haapsalus, kus pereisa kõrge kaitsetahe kandub edasi ka pojale.
«Kui statistikat vaadata, siis lihaskonna- ja liigestehaiguste poolest linnad ei erine, küll aga on psühhiaatrilisi vabastusi palju näiteks Harju- ja Tartumaal. Komisjonis täidetakse ankeet vaimse olukorra kohta ja sinna on ju lihtne kirjutada, et joon iga päev ja ilma selleta ei saa,» kirjeldas Meriloo. «Kuna psühhiaatrid ei tunne poisse, siis tekib hästi palju kaheldava väärtusega vabastusi. Läänemaal seda ei ole, sest siinne psühhiaater sisuliselt teab kõiki noori.»
Samal põhjusel kohtab Meriloo harva narkosõltuvuse üle kurtjaid või homoseksuaale, keda on vaid üks paari aasta kohta.
Kutsealuste füüsis Eestis on aasta-aastalt nigelam. Igal aastal vaagivad 14 Eesti linnas asuvad arstlikud komisjonid süvitsi umbes 10 000 – 12 000 noormehe terviseseisundit. Kui 2010. aastal tunnistati 9291 mehest ajateenistuskõlbulikuks 40,2 protsenti, siis mullu 11 103 kutsealusest 38 protsenti. Ülejäänutele anti enda ravimiseks ajapikendust või kustutati kehva tervise tõttu kutsealuste nimekirjast.
Elagu Läänemaa kehalise kasvatuse õpetajad!