Tänane Lääne Elu reastab gümnaasiumid õpetajate kvalifikatsiooniprotsendi järgi. Iseenesest ei näita see protsent veel haritud õpetajate hulka koolis, vaid seda, kui suure hulga tunde annavad erialase ettevalmistusega õpetajad.
Et gümnaasiumi 10., 11. ja 12. klassis anda tunde, peab õpetajal olema ainealane kõrgem haridus, peale selle pedagoogiline ettevalmistus. Kui magistrikraadiga keemikul viimast ei ole, siis ta kvalifikatsioonile ei vasta. Kui keemikul on nii kraad kui ka õpetajaettevalmistus, aga ta annab matemaatikat, siis ei vasta ta samuti kvalifikatsioonile. Niisiis peab keemik andma keemiat, st õpetama seda ainet, mida ta on õppinud, ja olema õppinud seda, kuidas õpetada.
Läänemaal on sääraseid jäänud aasta–aastalt vähemaks, küll mitte drastiliselt, aga siiski — kahanemine on pidev. Miks see nii on, nõuaks põhjalikku analüüsi, aga tõenäoliselt saabub varem või hiljem hetk, mil alla mõnekümne õpilasega gümnaasiumid ei suuda endale enam kvalifitseeritud kaadrit leida, nii et reform on paratamatu mitte ainult õpilaste, vaid ka õpetajate vähesuse pärast. Hiljemalt 2013. aasta sügiseks peaks aga Haapsalus nopitama esimesi reformivilju, kui uksed avab vähemalt üks 100% kvalifitseeritud õpetajaskonnaga kool: ühisgümnaasium.